1. PEATÜKK mis on emotsioonid?

Mis muud on su m?tted kui vaid virvendus j?rvepinnal?

Mis on su emotsioonid, su tujud, su tundmused?

Mis on kogu su meel – vaid segadus

Selle segaduse t?ttu ei n?e sa oma loomust

Pidevalt j??d sa endast ilma

Sa kohtad maailmas k?iki,

aga mitte kunagi

ennast

Sa oled vihane, kuid ei saa igavesti vihaseks j??da.

Isegi k?ige vihasem inimene naerab vahel,

ta peab seda tegema.

Viha ei saa olla pidev seisund.

Isegi k?ige kurvem inimene naeratab

ja isegi see, kes pidevalt naerab,

vahel nutab ja nuuksub ja ta silmist voolavad pisarad.

Emotsioonid ei saa olla pidevalt kestvad.

Seep?rast nimetataksegi neid „emotsioonideks”!

See tuleb s?nast motion1, liikumine.

Need liiguvad, j?relikult on emotsioonid.

Su emotsioonid muutuvad pidevalt.

Sel hetkel oled sa kurb,

tol hetkel oled sa ?nnelik,

sel hetkel oled sa vihane,

tol hetkel oled sa v?ga kaastundlik;

sel hetkel oled sa armastav,

j?rgmisel hetkel tulvil vihkamist;

see hommik oli ilus,

see ?htu on inetu. Nii see j?tkub.

Laialdaselt on levinud arvamus,

et selliste emotsioonide, nagu armastus v?i viha v?i vaen, allikas on s?da. Nii nagu meel on kontseptuaalsete m?tete allikas, on s?da k?ige selle allikas, mis on emotsionaalne ja tundeline.

Selline on ?ldine suhtumine.

Me oleme traditsiooniliselt eristanud,

et kujutlused, tunded, emotsioonid

ja tundmused on p?rit s?damest.

Aga su s?da on lihtsalt ?ks pumbas?steem.

K?ik, mida m?tled, kujutled v?i tunned,

on koondatud meelde.

Su meelel on seitsesada keskpunkti

ja need kontrollivad k?ike.

Kui selline inimene nagu Buddha r??gib „s?damest”,

siis m?tleb ta su olemise keskpunkti.

Ta m?istab seda nii, et su armastus,

su viha, k?ik t?rkab su meelest.

Ja minu arvates suhtub ta sellesse t?iesti teaduslikult

ning k?ik ps?hholoogid n?ustuvad minuga.

Sa v?id ise katsetada.

Sa n?ed, kus su viha t?rkab – meeles;

kus su emotsioonid t?rkavad – meeles.

Meel on suur.

See h?lmab kontseptuaalset m?tlemist,

see h?lmab su emotsionaalseid mustreid, su tundmusi.

Tuleb aru saada: emotsioonid on su peas!

Aga teadvus pole su peas.

Tegelikult on pea su teadvuses!

Teadvus on tohutu, l?pmatu.

Emotsioonid, soovid, ambitsioonid on su peas – nad kuivavad ?ra. Kuid isegi kui su pea on ?lgadelt maha kukkunud ja maa sisse kadunud, ei kao su teadvus. Sina ei sisalda teadvust, vaid teadvus sisaldab sind – see on suurem kui sina.

See on t?iesti t?si.

Su emotsioonid, su tundmused, su m?tted – k?ik su meeles – on p?rit v?ljastpoolt, manipuleeritud v?ljastpoolt. Teadus on seda selgelt seletanud.

Aga kui teaduslikud uuringud k?rvale j?tta, on m?stikud tuhandeid aastaid r??kinud t?pselt sedasama – et k?ik see, millega su meel on t?idetud, ei ole ?ldse sina ise, sina oled neist v?ljaspool.

Sa samastad end nendega

ja see on ainus patt.

Meel on see, mis m?tleb, ja s?da on sellesama meele teine osa, mis tunneb.

Tundmine ja m?tlemine, m?tted ja emotsioonid …

aga vaatlemine on neist m?lemast eraldi.

Kui sa m?tled, siis vaatleja vaatleb … M??dub mingi m?te v?i tunned end vihasena – vaatleja vaatleb ikka. Mingi emotsioon l?heb m??da, just nagu l?hevad pilved, ja sa n?ed neid.

Sa pole hea ega halb.

Sa pole meeldiv ega ebameeldiv.

Sa pole m?te ega emotsioonid.

Sa pole meel ega s?da.