ESIMENE PEATÜKK Äratus

Ta varises kokku keset inimestest tulvil kohtusaali. Ta oli ?ks oma riigi nimekaimaid advokaate. Ta oli ka mees, kelle h?stitoidetud keha katvad kolmetuhandedollarilised Itaalia ?likonnad olid sama tuntud kui tema muljetavaldav kohtuv?itude jada. Seisin seal, paigale tardunud otse silme ees toimunud jahmatavast vahejuhtumist. V?gev Julian Mantle oli langenud ohvriseisusse ning t?mbles p?randal nagu abitu imik, vappudes, v?risedes ja higistades nagu n?drameelne.

Sellest hetkest edasi tundus k?ik toimuvat otsekui aegluubis. “Jumal k?ll, Julianiga on halvasti!” karjatas tema assistent, andes meile k?igile emotsionaalselt teada sellest, mis oli niigi ilmselge. Kohtunik tundus olevat paanikas ning pomises midagi kiiresti eratelefoni, mille ta oli h?daolukordadeks lasknud paigaldada. Mis minusse puutub, siis suutsin vaid seista, juhm ja segaduses. Palun ?ra sure, vana tobu. Sul on veel vara lusikat nurka visata! Sa ei ole sellist surma ?ra teeninud.

Kohtut?itur, kes algul oli nagu seisvasse asendisse mumifitseeritud, ei kaotanud hetkegi ja asus langenud kangelast elustama. Assistent oli tema k?rval, pikad blondid juukselokid ?le Juliani tumepunase n?o rippumas, sosistamas talle lohutuss?nu, mida mees ilmselt ei kuulnud.

Olin Julianiga tuttav olnud seitseteist aastat. Esimest korda kohtusime, kui ?ks tema partneritest mind noore juuratudengina suveks internina t??le v?ttis. Tollal oli tal k?ik olemas. Ta oli s?ravalt andekas, hea v?limusega ja kartmatu advokaat, kes unistas suurest tulevikust. Julian oli firma noor t?ht, tulevane kliendimagnet. M?letan siiani, kuidas ?hel hilis?htul t??l olles m??dusin tema majesteetlikust nurgakabinetist ja heitsin vargsi pilgu raamitud tsitaadile Juliani massiivsel tammepuust kirjutuslaual. See p?rines Winston Churchillilt ning k?is t?pselt Juliani-suguse mehe kohta:

“Olen kindel, et t?nasel p?eval oleme oma saatuse peremehed, meie ees seisev ?lesanne on meile j?ukohane; suudame taluda sellega kaasas k?ivat t??d ja vaeva. Seni, kuni meis p?sib usk meie ?ritusse ja murdumatu v?idutahe, ei ole ka v?it meie jaoks k?ttesaamatu.”

Julian ?ksnes ei r??kinud, vaid ka tegutses. Ta oli sitke, edasip??dlik ja valmis tegema kaheksateisttunniseid t??p?evi edu nimel, mis talle tema arvates oli m??ratud. Kuulsin kusagilt, et tema vanaisa oli olnud v?ljapaistev senaator ning isa f?deraalkohtu v?gagi lugupeetud kohtunik. Oli selge, et ta oli p?rit rahakast keskkonnast ning tema Armaniga kaetud ?lul lasus raske lootuste ja ootuste koorem. Pean siiski m??nma, et ta ajas oma asja. Ta oli t?is otsustavust teha asju nii, nagu tema seda ?igeks pidas, ning talle meeldis esineda.

Juliani skandaalsed kohtusaalidraamad kajastusid korrap?raselt ajalehtede esik?lgedel. Rikkad ja kuulsad parvlesid tema ?mber, kui neil oli vaja suurep?rast agressiivse stiiliga ?igustaktikut. Tema t??v?line tegevus oli t?en?oliselt sama tuntud-teatud. Firmas said omamoodi legendiks hilis?htused k?lastused linna parimatesse restoranidesse, kaaslaseks noored seksikad modellid, v?i k?igele k?egal??vad joomatuurid koos b?rsimaaklerite l?rmaka kambaga, keda ta kutsus oma h?vitusmeeskonnaks.

Ma ei tea siiani, miks ta just minu v?lja valis, et t??tada koos temaga k?mulise m?rvaloo kallal, kus ta pidi tol esimesel suvel kaitsjana esinema. Olin k?ll l?petanud Harvard Law Schooli, ka tema alma mater’i, kuid ei olnud kaugeltki firma andekaim praktikant ning minu sugupuus ei leidunud siniverelisi. Minu isa veetis p?rast l?hiajalist teenimist merejalav?es kogu elu kohaliku panga turvamehena. Ema kasvas proosaliselt Bronxis.

Siiski valis ta mind k?igi teiste seast, kes olid teinud vaikset lobit??d tema jooksupoisi privilegeeritud seisuse saavutamiseks kohtuasja juures, mis sai kuulsaks kui “k?ikide m?rvaprotsesside ema”: ta ?tles, et talle meeldib minu kihk. Me loomulikult v?itsime, ning tippjuht, keda oli s??distatud oma naise elajalikus tapmises, sai vabaks – ehk siis just nii vabaks, kui tema must s?dametunnistus seda lubas.

Mina ?ppisin tol suvel palju. Kaugelt rohkem kui ainult seda, kuidas vastuv?etavalt kahtlusi ?ratada, kui k?ik tundub ilmselge olevat – iga omal alal p?dev advokaat saaks sellega hakkama. See oli ?ppetund v?itmise ps?hholoogiast ning harukordne v?imalus n?ha meistrit tegutsemas. Imesin seda k?ike enesesse nagu k?sn.

Juliani kutsel j?in firmasse osanikuna edasi ning meie vahel arenes kiiresti p?siv s?prus. Pean tunnistama, et tema kui juristiga ei olnud kuigi lihtne koost??d teha. Tema alluvana t??tamine oli sageli ??rmiselt frustreeriv ning t?i kaasa palju hilis?htuseid valjuh??lseid vaidlusi. Asju tuli teha nii, nagu tema ?tles v?i leida endale m?ni muu koht. See mees ei eksinud kunagi. Sellegipoolest oli tema k?va koore varjus inimene, kes teistest t?epoolest hoolis.

Kui h?ivatud ta ka polnud, alati p?ris ta, kuidas elab Jenny – naine, keda siiani kutsun oma pruudiks, ehkki abiellusime enne minu ?igusteaduste ?pingute algust. Kuuldes teiselt suviselt praktikandilt minu rahalistest raskustest, korraldas Julian asja nii, et sain kopsaka stipendiumi. Kindel see, et ta oskas inimestega karmilt ?mber k?ia, ning kindel see, et ta armastas l?busalt aega veeta, kuid s?pru ta h?tta ei j?tnud. Tegelik h?da seisnes selles, et Juliani peamine kinnism?te oli t??.

Esimestel aastatel ?igustas ta oma ?letunde, ?eldes, et teeb seda “firma huvides” ning “j?rgmisel talvel kindlasti” kavatseb ennast kuuks ajaks vabaks v?tta ja Kaimanisaartele s?ita. Aja m??dudes aga levis kuuldus Juliani talendist ning tema t??koormus ?ha kasvas. Kohtuasjad muutusid ?ha suuremaks ja tulusamaks ning Julian, kes kunagi ei l??nud k?hklema haarava v?ljakutse ees, t??tas ?ha r?ngemini. Harvadel rahulikel hetkedel tunnistas ta, et ei saa magada ?le paari tunni seej?rel ?rkamata, tundes end s??di, et ta ei t??tagi toimiku kallal. Peagi sai mulle selgeks, et teda vaevas ihk ?ha enama j?rele: suurema prestii?i, suurema hulga raha ja aupaiste j?rele.

Nagu oligi oodata, saavutas Julian tohutut edu. Ta omandas peaaegu k?ik, millest enamik inimesi unistavad: hiilgava professionaalse maine sellega kaasask?iva seitsmekohalise palganumbriga, uhke maja kuulsuste hinnatud elurajoonis, isikliku reaktiivlennuki, suvekodu troopikasaarel ning oma hindamatu aarde – s?ravpunase Ferrari, mis tema sisses?iduteed kaunistas.

Ometigi teadsime, et asjalood ei ole nii id?llilised, kui pealt n?ida v?ivad. Panin t?hele ?hvardava ?nnetuse m?rke mitte ?ksnes seep?rast, et olin teistest meie firma inimestest teravama pilguga, vaid sel lihtsal p?hjusel, et veetsin k?ige rohkem aega Juliani seltsis. Me olime alati koos, sest olime alati t??l. Rutt ei paistnud iial vaibuvat. Alati terendas silmapiiril j?rgmine menukas, eelmisest veelgi v?gevam kaasus. Ettevalmistus ei olnud Juliani meelest kunagi piisav. Mis siis saab, kui kohtunik k?sib sellise k?simuse, v?i siis sellise, jumal hoidku? Mis saab, kui meie uurimine on olnud v?hem kui sajaprotsendiliselt t?iuslik? Mis saab siis, kui teda suudetakse keset rahvast t?is kohtusaali ?llatada ning tema silmis n?hakse autotuledest heitunud metslooma klaasistunud pilku? Niisiis piitsutasime endid takka viimse piirini, ning leidsin ka ennast kistuna tema v?ikesesse t??kesksesse maailma. Seal me siis olime, kaks t?htaegade orja, r?gades ?he terasja klaasmonoliidi kuuek?mne neljandal korrusel, samal ajal kui k?ik normaalsed inimesed olid kodus perede juures; uskusime, et maailm on meie kontrolli all, pimestatuna n?ilisest edust.

Julianiga rohkem ja rohkem aega koos veetes n?gin, et ta kaevas end ?ha s?gavamale. See oli otsekui mingit liiki soov surra. Mitte miski ei rahuldanud teda. L?puks jooksis ka tema abielu karile, ta ei r??kinud enam isaga; ning ehkki tal oli materiaalselt k?ik olemas, mida soovida v?ib, ei suutnud ta siiski leida seda midagi, mida ta meeleheitlikult otsis. Seda oli n?ha nii emotsionaalselt, f??siliselt – kui ka vaimselt.

Viiek?mne kolme aastaselt n?gi Julian v?lja nagu ligi kaheksak?mneaastane. Tema n?gu oli ?ks suur kortsur?gastik; mitte just vaimustav m?rk armutust ellusuhtumisest ?ldiselt ning tasakaalustamata elustiilist tingitud tohutust stressist eelk?ige. Hilis?htused s??maajad kallites prantsuse restoranides, j?medate Kuuba sigarite suitsetamine ja suur hulk konjakit olid muutnud ta h?biv??rselt ?lekaaluliseks. Ta kaebas pidevalt, et on surmani v?sinud olemast surmani v?sinud. Ta oli kaotanud huumorimeele ning tundus, et ta ei naernudki enam. Juliani varem nii innukas loomus oli asendunud tapva s?ngusega. Minu arvamus on, et tema elu oli kaotanud igasuguse sihi.

V?ib-olla k?ige kurvem oli sealjuures t?siasi, et ta oli kaotanud sihi ka kohtusaalis. Kui varem oli ta kohalviibijaid pimestanud hiilgava ja l?bini vettpidava l?pps?naga, siis n??d jorutas ta tundide kaupa, r??kides plaanip?ratult segastest juhtumitest, millel oli k?siloleva kohtuasjaga v?he, kui ?ldse mingit, pistmist. Kui varem oli ta vastaspoole argumentidele n?tkelt reageerinud, siis n??d demonstreeris ta l?ikavat sarkasmi, pannes proovile kohtunike kannatuse, kes varem olid teda pidanud geeniuseks ?iguse alal. L?hidalt, Juliani elus?de oli hakanud hubisema.

Ning see ei olnud vaid tema meeletu elutempo, mis talle varast l?ppu kuulutas. Tajusin, et asi on tunduvalt s?gavam. Tegemist tundus olevat millegi vaimsega. Ta r??kis mulle peaaegu iga p?ev, et ei tunne oma tegemiste vastu mingisugust kirge ning teda on haaranud t?hjusetunne. Julian r??kis, et noore juristina oli ta ?igusteadust t?eliselt armastanud, ehkki algselt t?ukas teda selle poole perekonna sotsiaalne reeglistik. ?iguse keerukus ja intellektuaalsed v?ljakutsed hoidsid teda lummatuna ja t?is energiat. Selle v?ime ?hiskondlikke muutusi kaasa tuua tiivustas ja motiveeris teda. Tollal oli ta midagi enamat kui ainult Connecticuti j?ukas nooruk. Ta n?gi ennast t?epoolest hea eest v?itlejana, ?hiskonna parandamise t??riistana, kes v?iks oma ilmselget annet kasutada teiste aitamiseks. See suhtumine andis tema elule m?tte. See andis talle sihi ja toitis tema lootusi.

Peale Juliani ja tema t?? roostetamakippuva ?henduse oli veel midagi, mis tema hukatusele kaasa aitas. Enne kui mina firmaga ?hinesin, oli ta ?le elanud mingi t?sise trag??dia. ?he vanema partneri s?nul oli temaga juhtunud midagi t?eliselt kirjeldamatut, kuid ma ei suutnud kedagi sellest r??kima panna. Isegi vana Harding, ?ldtuntud lobamokast peaosanik, kes veetis rohkem aega Ritz-Carltoni baaris kui oma piinlikkust tekitavalt suures kabinetis, ?tles, et ta on andnud vaikimisvande. Mis see s?gav ja h?mar saladus ka polnud, kahtlustasin, et mingil moel on sellel oma osa Juliani allak?iguspiraalis. Muidugi olin uudishimulik, kuid eelk?ige soovisin teda aidata. Julian ei olnud ?ksnes minu mentor, ta oli mu parim s?ber.

Ja siis see juhtus. See raske s?dameatakk, mis t?i s?rava Julian Mantle’i tagasi maa peale ning l?i taas tema ?henduse surelikkusega. See juhtus esmasp?eva hommikul keset kohtusaali number seitse, sedasama kohtusaali, kus v?itsime k?ikide m?rvaprotsesside ema.