VIIES PEATÜKK Tarkade vaimne õpilane

Suurte unistajate unistused ei teostu kunagi, need asenduvad veelgi suuremate unistustega.

Alfred North Whitehead

Kell oli kaheksa ?htul ja pidin valmistuma j?rgmise p?eva kohtuistungiks. Samal ajal k?itis mind v?ga selle endise kohtuv?itleja kogemus, kes oli oma elu p??rdeliselt ?mber kujundanud p?rast kohtumist suurep?raste India tarkadega ja ?ppimist nende k?e all. “Kui imekspandav,” m?tlesin, “ning missugune erakordne muundumine!” Endamisi arutasin, kas saladused, mille j?lile Julian tolles kauges m?gises peidupaigas j?udis, parandaksid ka minu elu kvaliteeti ja t?iustaksid minu tunnetust meie maailma imelisusest. Mida kauem Juliani kuulasin, seda enam m?istsin, et ka minu vaim on roostes. Mis oli juhtunud selle ebatavalise kirega, millega asusin k?ige kallale, kui olin noorem? Siis t?itsid isegi k?ige lihtsamad asjad mind r??muga. V?ibolla oli k?tte j?udnud aeg, mil pidin taasavastama oma saatuse.

Adudes mu huvi tema od?sseia vastu ja innukust ?ppida valgustatud elu p?him?tteid, mille targad olid talle edasi andnud, t?stis Julian oma lugu j?tkates tempot. Ta r??kis mulle, kuidas tema teadmisjanu koos terava m?istusega, mida olid ihunud paljude aastate kohtusaaliv?itlused, olid teinud temast Sivana kogukonna armastatud liikme. Kiindumuse m?rgiks tegid mungad temast l?puks oma r?hma auliikme ja kohtlesid teda kui suure perekonna lahutamatut osa.

T?is indu saada teadmisi selle kohta, kuidas toimivad m?istus, keha ja hing, ning saavutada isiklik meisterlikkus, veetis Julian s?na otseses m?ttes kogu ?rkvel oldud aja Yogi Ramani seltsis. Tark oli Julianile pigem isaks kui ?petajaks, ehkki ealiselt lahutas neid vaid paar aastat. Oli selge, et see mees oli oma tarkuse kogunud paljude elude jooksul ning ta oli r??muga valmis seda Julianiga jagama.

Alustades p?eva juba enne p?ikeset?usu, istus Yogi Raman koos innuka ?pilasega ning t?itis tema meeli arusaamadega elu m?ttest ja v?hetuntud tehnikatest, mis ta oli p?hjalikult omandanud, et elada suurema eluj?u, loovuse ja rahuloluga. Ta ?petas Julianile iidseid p?him?tteid, mida tema s?nul v?is kasutada ?ksk?ik kes, et elada kauem, p?sida noorena ja saada palju ?nnelikumaks. Julian ?ppis ka seda, kuidas enesekontroll ja vastutustunne kaitsevad teda tagasip??rdumise eest kaosesse, millesse tema elu l??nes oli sattunud. N?dalatest said kuud ning ta m?istis, missugune aardelaegas on tema enda meeltes peidus, oodates, et teda ?ratataks ja k?rgemate eesm?rkide h?veks kasutataks. M?nikord ?pilane ja ?petaja lihtsalt istusid ja vaatasid l??skavat India p?ikest t?usmas s?gavroheliste aasade kohale kaugel all. M?nikord l??gastusid nad tasases meditatsioonis, nautides vaikuse ande. M?nikord jalutasid nad kahekesi m?nnimetsas, vesteldes filosoofilistel teemadel ja tundes m?nu teineteise seltskonnast.

Julian ?tles, et esimesed m?rgid tema isiklikust kasvust ilmutasid end juba kolmen?dalase Sivanas viibimise j?rel. Ta hakkas m?rkama k?ige tavalisemate asjade ilu. Oli see t?hise ?? lummus v?i ?mblikuv?rgu s?ra p?rast vihma, Julian ammutas k?ik endasse. Ta ?tles ka, et tema uus eluviis ja sellega kaasnevad uued harjumused hakkasid avaldama s?gavamat m?ju tema sisemaailmale. Rakendanud tarkade p?him?tteid ja oskusi vaevalt kuu aega, oli temas ta enda s?nul hakanud kasvama s?gava rahu ja seesmise kirkuse tunnetus, mis oli end tema eest peitnud k?ik l??nes elatud aastad. Ta muutus r??msamaks ja sundimatumaks, iga p?evaga oli ta ?ha energilisem ja loovam.

Muutustele Juliani maailmatunnetuses j?rgnesid f??siline eluj?ud ja hingeline tugevus. Tema varem ?lekaaluline keha muutus tugevamaks ja saledamaks ning n?ol p?sinud haiglane kahvatus asendus suurep?rase terve ?hetusega. Tegelikult tundus talle, nagu suudaks ta k?ike: olla kes tahes ning avada see l?putu arenguvaru, mis, nagu ta teada oli saanud, peitus iga?hes meist. Ta hakkas elu k?rgelt hindama ning n?gema jumalikkust selle igas ilmingus. Salap?rase munkader?hma iidne tarkus oli hakanud imesid tegema.

P?rast pausi, mis otsekui v?ljendas uskumatust tema enese loosse, muutus Julian filosoofiliseks. “Olen saanud aru millestki v?ga t?htsast, John. Maailm, sealhulgas minu sisemaailm, on v?ga eriline koht. Olen ka m?istnud, et v?line edukus ei ole seesmise edukuseta midagi v??rt. Heaolu ja heal j?rjel olemine on kaks t?iesti ise asja. Kui olin veel tippjurist, naersin nende ?le, kes tegid t??d oma sisemise ja v?lise elu parandamise nimel. “Hakake elama!” m?tlesin siis. Kuid olen ?ppinud, et isiklik meisterlikkus ning pidev enda m?istuse, keha ja hinge eest hoolt kandmine on k?rgema mina leidmiseks ja unistuste elu elamiseks esmat?htsad. Kuidas saad hoolitseda teiste eest, kui ei suuda isegi enda eest hoolt kanda? Kuidas saad teha head, kui ise tunned end halvasti? Ma ei suuda armastada teist inimest, kui ei suuda armastada iseennast,” r??kis ta.

Ootamatult muutus Julian ?revaks ja pisut n?rviliseks. “Ma ei ole oma s?dant varem kellelegi sellisel moel avanud. Palun vabandust, John. Ma lihtsalt kogesin seal m?gedes sellist hingepuhastuselamust, seesugust vaimset ?rkamist k?iksuse j?ududele, et mul on tunne, nagu peaksin teistelegi edasi andma k?ik, mida ise ?ppisin.”

M?rganud hilist kellaaega, teatas Julian kiirustades, et lahkub, ning j?ttis h?vasti.

“Sa ei tohi praegu minna, Julian. Ma t?esti ei suuda oodata, millal kuulen tarkusest, mida Himaalajas ?ppisid, ning s?numit, mille sa ?petajatele antud lubaduse kohaselt pidid l??nde kaasa tooma. Sa ei tohi mind niimoodi teadmatusse j?tta – tead ju k?ll, et ma ei kannata seda v?lja.”

“Ma tulen tagasi, ole rahulik, s?ber. Sa ju tunned mind, kui juba hakkan m?nd head lugu jutustama, siis enam pidama ei saa. Aga sul on vaja t??d teha ning mulgi tuleb m?ned isiklikud asjad korda ajada.”

“?tle mulle v?hemalt ?ht asja. Kas need meetodid, mis Sivanas ?ppisid, toimivad ka minu puhul?”

“Kui ?pilane on valmis, saabub ka ?petaja,” tuli kiire vastus. “Sina, nagu paljud teisedki meie ?hiskonnas, oled valmis selle tarkuse jaoks, mida mul on au endas kanda. Me k?ik peaksime tundma tarkade filosoofiat. Meil k?igil v?ib sellest kasu olla. Me k?ik peame teada saama sellest t?iuslikkusest, mis on nende jaoks loomulik olek. Luban sulle, et jagan sinuga nende iidseid teadmisi. Kannatust. Kohtun sinuga taas homme ?htul samal ajal sinu juures kodus. Siis r??gin k?ik, mida sul on vaja teada, et oma ellu tunduvalt rohkem elu tuua. Kas nii sobib?”

“Nojah, kui ma juba k?ik need aastad olen ilma l?bi ajanud, siis ei tapa mind ka see kaksk?mmend neli tundi ootamist,” vastasin hapult.

Ning nende s?nade juures oli meisterprotsessijast ida valgustatud joogiks muutunud mees l?inud, j?ttes mind maha, pea tulvil vastamata k?simusi ja poolikuid m?tteid.

Vaikselt oma kabinetis istudes m?istsin, kui v?ike on tegelikult meie maailm. M?tlesin hiiglaslikule teadmistekogumile, millele ma polnud veel pilkugi heitnud. M?tlesin sellele, mis tunne oleks tagasi saada eluind ning noorusaja uudishimu. T?epoolest tahtsin end elusamana tunda ning p?evadesse taltsutamatut energiat tuua. V?ib-olla j?tan ka mina juristiameti. V?ib-olla on ka minu jaoks olemas k?rgem ?lesanne. Nende raskete m?tetega kustutasin tuled, lukustasin kabineti ukse ja k?ndisin v?lja suve?htu l?mmatavasse soojusse.