KOLMAS PEATÜKK Julian Mantle’i imeline muundumine

Uus ja parem Julian Mantle oli mu t?ielikult pahviks l??nud.

“Kuidas on v?imalik, et keegi, kes vaid paar aastat tagasi n?gi v?lja nagu v?sinud vana mees, on n??d nii elav ja ?rgas?” m?tlesin vaikse umbusuga. “Kas see oli mingi imerohi, mis talle nooruse tagasi andis? Mis v?ib k?ll olla sellise t?helepanuv??rse suunamuutuse p?hjus?”

Julian hakkas esimesena k?nelema. Ta r??kis mulle, et ?litiheda konkurentsiga ?igusmaailm oli talle halvasti m?junud, ning seda mitte ?ksnes f??siliselt ja emotsionaalselt, vaid ka vaimselt. Kiire tempo ja l?putud n?udmised olid ta l?bi kulutanud ja ?ra kurnanud. Ta tunnistas, et tema keha oli kokku kukkunud ja vaim s?ra kaotanud. S?damerabandus oli s?gava probleemi k?igest ?ks s?mptom. Maailmaklassi advokaadi pidev pinge ja kurnav ajakava olid murdnud ka t?htsaima – ja v?ib-olla inimlikema – anni, mille ta s?ndides kaasa oli saanud: tema teotahte. Kui arst pani ta ultimaatumi ette loobuda advokaadit??st v?i elust, siis n?gi ta enda s?nul suurep?rast v?imalust taas s?titada see sisemine tuli, mida oli kogenud noorena; tuli, mis oli kustunud siis, kui ?igusest sai r??mu ja naudingu asemel ?ri.

Julian elavnes silman?htavalt, r??kides sellest, kuidas ta m??s kogu maise vara ja suundus Indiasse, maale, mille iidne kultuur ja m?stilised tavad olid teda alati paelunud. Ta r?ndas ?hest tillukesest k?last teise, m?nikord jalgsi, m?nikord rongiga, ?ppides uusi kombeid, vaadates ajatuid huviv??rsusi ning hakates ?ha enam armastama India inimesi, kellest kiirgas soojust, headust ja kosutavaid seisukohti elu t?elisest m?ttest. Isegi neid, kes olid oma koduust – ja s?dant – paotanud l??ne v?sinud r?nduri ees vaid veidi. Selles lummavas keskkonnas said p?evadest n?dalad ning Julian hakkas tasahilju tundma, v?ib-olla esimest korda p?rast lapsep?lve l?ppu, et ta on taas elav ja terviklik. Koos elamise innu ja energiaga tulid vaikselt tagasi tema loomulik uudishimu ja loov s?de. Ta muutus r??msamaks ja rahulikumaks. Ja ta hakkas taas naerma.

Ehkki Julian haaras innukalt iga sellel eksootilisel maal veedetud hetke, r??kis ta mulle, et tema reis Indiasse oli midagi enamat kui ?let??tanud vaimu kergendamiseks ette v?etud tavaline puhkus. Ta kirjeldas sel kaugel maal veedetud aega kui “isiksuse od?sseiat”. Ta usaldas mulle, et oli otsustanud, enne kui on hilja, selgusele j?uda, kes ta tegelikult on ning mida elu enesest kujutab. Et seda teha, oli esimene samm otsida sidet tolle maa kultuuri iidse tarkusega selle kohta, kuidas elada rahuldust pakkuvalt ja s?ra silmis.

“Ma ei taha k?ll, et mu jutt hirmus veider tunduks, John, aga mulle oleks nagu seestpoolt mingi k?sklus antud, sisemine juhend selle kohta, kuidas alustada vaimset teekonda kadunud s?deme taass??tamiseks,” ?tles Julian. “See oli minu jaoks tohutult vabastav periood.”

Mida rohkem ta otsis, seda rohkem kuulist ta India munkadest, kes on elanud ?le saja aasta vanaks; munkadest, kes k?rgest east hoolimata s?ilitavad noorusliku, energilise ja vitaalse eluviisi. Mida enam ta reisis, seda enam sai ta teada eatute joogide kohta, kes valdasid meelekontrolli ja vaimse ?rkamise kunsti. Ning mida rohkem ta n?gi, seda enam soovis ta m?ista nende inimloomuse imede varjatud arenguid, lootes nende m?ttetarkust iseenda elus rakendada.

R?nnaku alguses otsis Julian ?les hulgaliselt h?stituntud ja k?rgesti austatud ?petajaid. Ta r??kis mulle, et nad k?ik v?tsid ta vastu avas?li ja avatud s?damega, jagades temaga teadmiste p?rleid, mida nad olid kogunud pika elu jooksul, mis p?hendatud vaiksele m?tisklusele nende eksistentsi ?mbritsevatel k?rgematel teemadel. Samuti p??dis Julian kirjeldada India m?stilisele maastikule puistatud iidsete templite ilu; need ehitised seisid oma kohal kui ajastute tarkuse truud valvurid. Ta ?tles, et teda ?mbritsev p?halikkus liigutas teda s?gavalt.

“See oli t?eliselt imeline aeg minu elus, John. Siin ma olin, vana v?sinud seadusemees, kes oli k?ik alates ratsahobusest kuni Rolexini maha m??nud; k?ik, mis ?le j?i, olin pakkinud suurde seljakotti, mis oli minu p?siv kaaslane teekonnal l?bi ida ajatute traditsioonide.”

“Kas lahkuda oli raske?” m?tlesin valjusti, suutmata uudishimu ohjeldada.

“Tegelikult oli see lihtsam k?igest, mida olen kunagi teinud. Otsus loobuda praksisest ja kogu maisest varast tundus t?iesti loomulik. Albert Camus ?tles kunagi: “T?eline heldus tuleviku vastu seisneb k?ige andmises olevikule.” Noh, t?pselt seda ma tegingi. Teadsin, et pean muutuma – niisiis otsustasin s?dant kuulda v?tta ja teha seda ?sna dramaatiliselt. Minu elu muutus palju lihtsamaks ja m?ttekamaks, kui minevikukoorma seljataha j?tsin. Niipea kui l?petasin aja kulutamise suurte elum?nude jahtimisele, hakkasin r??mu tundma v?ikestest, nagu n?iteks kuuvalges taevas t?htede tantsu j?lgimine v?i ilusal suvehommikul p?ikesekiirte endasse ammutamine. Ja India on sedav?rd intellektuaalselt ergastav koht, et m?tlesin v?ga harva sellele, mis minust maha j?i.”

Nood esimesed kohtumised eksootilise kultuuri ?petatud meestega, ehkki huvitavad, ei andnud Julianile teadmisi, mida ta janunes. Tarkus, mida ta igatses, ja praktilised oskused, mis oleks v?inud ta elukvaliteeti muuta, lipsasid tal od?sseia algusp?evil endiselt k?est. Alles siis, kui Julian oli Indias veetnud umbes seitse kuud, toimus esimene t?eline l?bimurre.

Ta oli Ka?miiris, uniselt Himaalaja jalamil laiuvas iidses ja salap?rases osariigis, kui tal oli ?nn kohata Yogi Krishnani. See k?hetu, siledaksp?etud peaga mees oli oma “eelmises kehastuses” olnud samuti seadusetundja, nagu ta laia suuga naeratades sageli naljatas. T?dinud t?nap?eva New Delhi palavikulisest elutempost, loobus ka tema maisest omandist ja t?mbus tagasi suurema lihtsuse maailma. Asunud t??le k?latempli hooldajana, ?ppis Krishnan enda s?nul tundma iseennast ja oma kohta elu suures s?steemis.

“Olin v?sinud elust, mis oli nagu l?putu harjutus ?hur?nnakuks. Sain aru, et minu ?lesanne on teisi teenida ning kuidagimoodi aidata kaasa maailma paremaks muutmisele. N??d elan selleks, et anda,” r??kis ta Julianile. “Veedan p?evad ja ??d selles templis, elan kasinat, kuid rahuldust pakkuvat elu. Jagan m?istmist k?igiga, kes siia palvetama tulevad. Teenin neid, kes abi vajavad. Ma ei ole preester. Olen vaid mees, kes on oma hinge ?les leidnud.”

Julian r??kis tollele juristist joogiks p??rdunule oma loo ?ra. Ta r??kis oma eelnevast, prominentsust ja privileege t?is elust. Ta r??kis Yogi Krishnanile oma himust j?ukuse j?rele ja hullumeelsest t??tamisest. Ta paljastas v?gagi emotsionaalselt seesmise segaduse ja vaimse kriisi, mida ta oli kogenud siis, kui tema elu kunagi nii heledalt p?lenud tuli oli tasakaalustamata eluviisi tuultes v?bisema l??nud.

“Ka mina, s?brake, olen seda teed k?ndinud. Minagi olen tundnud sinu valu. Siiski olen aru saanud, et k?ik juhtub p?hjusega,” s?nas Yogi Krishnan kaastundlikult. “Igal s?ndmusel on otstarve ja iga ebaedu peidab endas ?ppetundi. Olen m?istnud, et eba?nnestumine, kas isiklikult, ametialaselt v?i koguni vaimselt, on isikliku kasvu jaoks h?davajalik. See toob kaasa sisemise arengu ja hulga hingelisi h?vesid. ?ra kunagi kahetse minevikku. Pigem v?ta see omaks kui hea ?petaja, mida see ka on.”

P?rast nende s?nade kuulmist, r??kis Julian mulle, tundis ta suurt ?levust. V?ib-olla oli ta Yogi Krishnanis leidnud kauaotsitud mentori. Kes v?iks olla parem kui teine endine edukas jurist, kes omaenese vaimse od?sseia kaudu on leidnud parema elamise viisi, et ?petada talle tasakaaluka, n?idusliku ja r??msa elu loomise saladusi?

“Ma vajan sinu abi, Krishnan. Mul on vaja ?ppida rikkama, t?iuslikuma elu loomist.”

“Mulle oleks suureks auks sind selle juures abistada nii, kuidas v?hegi suudan,” vastas joogi. “Kuid kas tohin ?ht asja soovitada?”

“Muidugi.”

“Niikaua kui olen selle templi eest siin v?ikeses k?las hoolt kandnud, olen kuulnud sosinaid k?rgel Himaalajas elavast salap?rasest tarkade r?hmast. Legend r??gib, et nad on leidnud mooduse, mis p?hjalikult parandab ?ksk?ik kelle elu – ja ma ei pea silmas ?ksnes f??silist parandamist. See arvatakse olevat terviklik, seotud kogum aegumatuid p?him?tteid ja ajatuid v?tteid vaimu, keha ja hinge varjatud v?imaluste vallap??stmiseks.”

Julian oli lummatud. See oli just t?pselt see, mida vaja.

“Kus t?pselt need mungad elavad?”

“Seda ei tea keegi, ning mul on sellest kahju. Ma olen liiga vana, et otsima hakata. Aga ?tlen sulle ?ht, s?brake: paljud on proovinud neid leida ja paljudel on see eba?nnestunud – traagiliste tagaj?rgedega. Himaalaja k?rgemad alad on tohutult reetlikud. Isegi k?ige osavam m?gironija v?ib seal h?tta j??da. Aga kui otsid v?tit s?rava tervise, p?siva ?nne ja seesmise rahulolu juurde, siis minul seda tarkust ei ole – neil on see olemas.”

Julian, kes kunagi kergesti alla ei andnud, k?is Yogi Krishnanile peale. “Kas oled kindel, et sa nende elukohta ei tea?”

“K?ik, mida oskan sulle ?elda, on see, et k?laelanikud tunnevad neid Sivana tarkade nime all. Nende m?toloogias t?hendab Sivana “valgustatuse oaasi”. Neid munki peetakse olemuse ja m?ju poolest jumalikeks. Kui teaksin, kust neid leida, oleks minu kohus seda sulle ?elda. Aga ausalt, ma ei tea – ja ?igupoolest ei tea seda keegi.”

J?rgmisel hommikul, kui India p?ikese esimesed kiired tantsisklesid v?rvilise silmapiiri kohal, asus Julian teele otsima Sivana kadunud maad. Alguses m?tles ta palgata ?erpast teejuhi, kes talle m?gedes ronimisel abiks oleks, kuid mingil kummalisel p?hjusel ?tles sisetunne, et see teekond tuleb tal ?ksi ette v?tta. Selle asemel heitis ta endalt v?ib-olla esimest korda elus m?istuslikkuse ahelad ja usaldas sisetunnet. Ta tundis, et teda ei ?hvarda oht. Kuidagimoodi teadis ta, et ta leiab selle, mida otsib. Niisiis asus ta misjon?ri innukusega ronima.

Esimesed paar p?eva olid lihtsad. M?nel korral j?udis ta j?rele m?nele reipale k?laelanikule, kes m??da jalgrada k?ndis, v?ib-olla otsides seda k?ige ?igemat puut?kki nikerdamiseks v?i ehk pelgupaika, mida see kummaline koht pakkus k?igile, kes s?andasid ette v?tta teekonna nii k?rgele pilvepiirile. Muul ajal matkas ta ?ksi, kasutades aega m?tisklusteks selle ?le, kuhu ta oli eluga j?udnud – ja kuhu ta n??d on suuna v?tnud.

Peagi oli allpool asuvast k?last n?ha vaid tilluke t?pike suurep?rase looduse hunnitul l?uendil. Himaalaja lumiste tippude kuninglikkus pani tema s?dame kiiremini l??ma ja ?heks pikaks hetkeks muutis ta ?levusest hingetuks. Ta tundis end ?mbritsevaga ?heks saavat; see oli l?hedus, mida v?ivad tunda kaks vana s?pra, kes on paljude aastate jooksul kuulanud teineteise varjatumaid m?tteid ja naernud teineteise nalju. V?rske m?estiku?hk l?i ta meeled selgeks ja ergutas tema vaimu. Maailmas palju ringi reisinuna oli Julian arvanud, et on k?ike n?inud. Kuid seesugune ilu oli tema jaoks esmakordne. Imed, mida ta tol n?iduslikul ajal endasse ammutas, olid kui kiidulaul looduse s?mfooniale. Korraga tundis ta, et on r??mus, elav ja muretu. Siin, k?rgel ?lalpool inimkonda, s?andas Julian igap?evaelu kookonist v?lja tulla ja hakata uurima k?rgemaid valdkondi.

“M?letan siiani s?nu, mis mul seal ?leval peast l?bi k?isid,” r??kis Julian. “M?tlesin, et kokkuv?ttes koosneb elu valikutest. Inimese saatus kulgeb selle j?rgi, missuguseid valikuid ta teeb, ning tundsin t?ie kindlusega, et olin teinud ?ige valiku. Teadsin, et minu elu oli p??rdumatult muutunud ning minuga oli toimumas midagi imep?rast v?i isegi jumalikku. See oli imetabane ?rkamine.”

Julian r??kis mulle, et kui ta j?udis Himaalaja k?rgematesse, h?redama ?huga piirkondadesse, muutus ta ?revaks. “Kuid see oli sedasorti pabin, nagu see, mida tundsin koolil?puballil v?i vahetult enne p?neva kohtuistungi algust, kui ajakirjanikud mul trepist ?les kohtusaali minnes kannul p?sisid. Ja ehkki mul polnud v?imalik kasutada kaardi ega ka teejuhi abi, oli teekond minu jaoks selge, ning kitsas v?hek?idud rada juhtis mind ?ha k?rgemale, m?estiku k?ige varjatumatesse piirkondadesse. Tundus, otsekui oleks minusse peidetud kompass, mis mind tasakesi sihtm?rgi poole n?gis. Ma ei usu, et oleksin ronimist l?petada suutnud, isegi kui oleksin tahtnud.” Julian oli elevil, jutustus voolas temast nagu p?rast vihma ?le kallaste tulvav m?gioja.

R?nnates veel kaks p?eva ning palvetades, et valitud tee ta Sivanasse viiks, ekslesid Juliani m?tted tagasi eelmise elu juurde. Ehkki ta tundis, et on t?ielikult vaba temast mahaj??nud maailma t?itvast stressist ja pingest, kahtles ta, kas suudaks veeta j?relej??nud elup?evad intellektuaalsete v?ljakutseteta, mida ?igusalane elukutse oli talle ?likooli l?petamisest saadik pakkunud. Seej?rel m?tles ta tammepaneelidega ehitud kabinetile kesklinna s?delevas pilvel?hkujas ning id?llilisele suvekodule, mille ta v?ileivahinna eest maha oli m??nud. Ta m?tles vanadele s?pradele, kellega koos ta pidevalt glamuursete linnaosade peeneid restorane k?lastas. Samuti m?tles ta oma kallile Ferrarile ja sellele, kuidas tema s?da r??must h?ppas, kui ta masinale kiirust lisas ning sellele metsiku m?irge saatel elu sisse tuli.

Selle salap?rase paiga varjatuimatesse paikadesse edasi r?nnates katkestas tema minevikum?tisklusi praeguse hetke imede jalustrabavus. Ning ?hel neist hetkedest, mil ta ahmis endasse looduse tarku ande, juhtus midagi jahmatavat.

Silmanurgast m?rkas ta enda ees rajal kedagi, kes oli kummaliselt riietatud pikka voogavasse punasesse tumesinise kapuutsiga r??sse. Julian oli ?llatunud, n?hes kedagi selles eraldatud paigas, kuhu j?udmine oli tal v?tnud seitse ohtusid t?is p?eva. Kuna ta oli mis tahes tsiviliseeritud paigast paljude miilide kaugusel ning tal ikka veel puudus kindlus selle kohta, kus tema sihtm?rk Sivana v?iks olla, h??dis ta kaasr?ndurit.

Inimkuju ei vastanud ning lisas sammu teerajal, mida m??da nad m?lemad ronisid, saatmata Juliani poole ?le?lapilkugi, mis kinnitanuks, et teda on kuuldud. Varsti salap?rane r?ndur juba jooksis, punane r?? tema selja taga ??tsus r?tmiliselt nagu v?rskelt pestud puuvillased linad pesun??ril s?gisese tuule k?es.

“Palun, s?ber, mul on vaja sinu abi tee leidmisel Sivanasse,” karjus Julian. “Ma olen seitse p?eva teel olnud, mu toit ja vesi on otsakorral. Ma olen vist eksinud!”

Inimkuju peatus j?rsult. Julian l?henes talle ettevaatlikult, samal ajal kui r?ndur seisis t?helepanuv??rselt liikumatult ja vaikselt. Tema pea ei p??rdunud, k?ed ei liigatanud ning ka jalad olid t?iesti paigal. Julian ei n?inud kapuutsi varjust n?gu isegi mitte osaliselt, kuid teda rabas r?nduri k?es oleva v?ikese korvi sisu. Korvis olid k?ige ?rnemad ja kaunimad lilled, mida Julian oli kunagi n?inud. Juliani l?henedes pigistas inimkuju korvisanga tugevamini k?tte, otsekui kinnitades oma armastust sellise kalli vara vastu ning usaldamatust pika mehe vastu l??nest, kes selles maailmanurgas oli samasugune haruldus kui kastepiisad k?rbes.

Julian silmitses r?ndurit pingsa uudishimuga. P?ikesekiirte vihk paljastas avara kapuutsi varjus mehe n?o. Kuid Julian ei olnud kunagi varem niisugust meest n?inud. Ehkki v??ras oli temaga v?hemalt samaealine, rabasid tema n?ojooned Juliani nii, et too seisatas kui h?pnotiseeritud ning vahtis meest ainiti igavikuna n?iva aja. Mehe silmad olid kassilikud ning nii l?bitungivad, et Julian oli sunnitud pilgu k?rvale p??rama. Tema t?mmu n?o nahk oli pehme ja sile. Tema keha oli tugev ja j?uline. Ning ehkki mehe k?ed reetsid, et ta ei ole enam noor, kiirgas temast sellisel m??ral nooruslikkust ja eluj?udu, et Julian oli vaatepildist paigale naelutatud justnagu laps esimest korda mustkunstnikku j?lgides.

“See mees on kindlasti ?ks Sivana tarkadest,” m?tles Julian, suutes vaevu avastusr??mu varjata.

“Minu nimi on Julian Mantle. Tulin siia Sivana tarkade k?est ?petust saama. Kas oskate ehk ?elda, kust v?iksin neid leida?”

Mees silmitses m?tlikult v?sinud k?lalist l??nest. Tema muretus ja meelerahu muutsid ta valgustatud ingli sarnaseks.

Mees hakkas vaikselt, peaaegu sosinal r??kima. “Miks sa neid tarku otsid, s?ber?”

Aimates, et ta oli t?epoolest leidnud ?he neist salap?rastest munkadest, kes nii paljude jaoks enne teda olid k?ttesaamatuks j??nud, avas Julian oma s?dame ja r??kis r?ndurile ?he hinget?mbega oma loo. Ta r??kis oma eelmisest elust ning vaimsest kriisist, millesse ta oli sattunud; sellest, kuidas ta oli tervise ja eluj?u vahetanud l?hiajaliste v??rtuste vastu, mida juristipraksis talle pakkus. Ta r??kis sellest, kuidas oli hinge rikkused vahetanud kopsaka pangaarve vastu, ning n?ilisest rahulolust, mida tema “ela kiirelt, sure noorelt” elustiil talle pakkus. Ta r??kis r?nnakutest m?stilises Indias ning kohtumisest Yogi Krishnani, New Delhi endise advokaadiga, kes samuti oli kunagise elu seljataha j?tnud, lootuses leida seesmine koosk?la ja kestev rahu.

R?ndur kuulas vaikides ja liikumatult. Ta hakkas taas k?nelema alles siis, kui Julian r??kis p?letavast, lausa kinnism?tteks muutunud soovist omandada iidsed p?him?tted valgustatud elu kohta. K?tt Juliani ?lale asetades ?tles mees vaikselt: “Kui sinu soov parema elu t?desid ?ppida tuleb t?epoolest s?damest, siis on minu kohus sind aidata. Ma olen t?esti ?ks neist tarkadest, kelle otsinguil sa nii kaugele oled r?nnanud. Oled paljude aastate j?rel esimene inimene, kes meid ?les on leidnud. ?nnitlen sind. Ja imetlen sinu visadust. Olid vist v?ga hea advokaat,” s?nas ta.

Ta vaikis, otsekui ei oleks ta kindel, kuidas j?tkata, ning ?tles siis: “Kui soovid, v?id minuga minu k?lalisena meie templisse kaasa tulla. See asub selle m?estikuala varjatud osas, siit veel paljude tundide tee kaugusel. Minu vennad ja ?ed v?tavad sind avas?li vastu. Me t??tame koos, et ?petada sulle iidseid p?him?tteid ja tegutsemisviise, mida esivanemad on meile inimp?lvede jooksul edasi andnud.

Aga enne, kui sind meie eraldatud maailma viin, et jagada meie kogutud teadmisi sellest, kuidas rikastada elu r??mu, j?u ja t?hendusega, pean sinult v?tma lubaduse,” ?tles tark. “P?rast seda, kui oled need t?ed selgeks saanud, pead p??rduma tagasi kodumaale l??nes ning jagama seda tarkust k?igiga, kellel on vaja seda kuulda. Ehkki oleme eraldunud neisse imelistesse m?gedesse, teame, milline segadus teie maailmas valitseb. Head inimesed on teelt eksinud. Pead neile andma lootuse, mille nad on ?ra teeninud. Ja mis veelgi t?htsam, pead neile andma vahendid unistuste t?ideviimiseks. See on k?ik, mida sinult palun.”

Julian n?ustus targa tingimustega silmagi pilgutamata ning lubas, et viib nende v??rtusliku s?numi endaga l??nde kaasa. India p?ike hakkas silmapiiri taha vajuma, kui kaks meest asusid m??da m?estikurada teele veelgi k?rgemale, Sivana varjatud k?lla; l??mavpunane kera libises p?rast pikka v?sitavat p?eva pehmesse n?iduslikku unne. Julian r??kis mulle, et on v?imatu unustada selle hetke ?levust, mil ta k?ndis koos India eatu mungaga, kelle vastu ta tundis vennalikku armastust, r?nnates paika, mida ta koos k?igi selle imede ja saladustega oli igatsenud leida.

“See oli kindlasti minu elu meeldej??vaim hetk,” tunnistas ta mulle. Julian oli alati arvanud, et elu v?ib taandada m?nele ?ksikule t?htsale viivule. See oli ?ks neist. Hinges?gavuses aimas ta, et see oli tema ?lej??nud elu algushetk; elu, millest pidi saama midagi palju enamat kui senikogetu.