1. PEATÜKK VALITUTE PRIVILEEG

“Elu suur eesm?rk ei ole mitte teadmised, vaid tegutsemine.”

Thomas Henry Huxley

Olin temast kuulnud juba mitu kuud. R??giti, et ta on noor, j?ukas, terve, ?nnelik ja edukas. Pidin seda oma silmaga n?gema. Silmitsesin teda hoolega, kui ta v?ljus telestuudiost, ning j?lgisin m?ne n?dala v?ltel, kuidas ta andis n?u paljudele inimestele alates presidendist kuni erinevate foobiate all kannatajateni. N?gin pealt, kuidas ta n?ustas toitumisspetsialiste, koolitajaid, sportlasi ja ?piraskustega lapsi. Ta n?is olevat uskumatult ?nnelik ja s?gavalt armunud oma naisesse, kui nad m??da meie riiki ja kogu maailma ringi r?ndasid. Ja kui nende reis sai l?bi, oli aeg p??rduda tagasi San Diegosse ja veeta m?ned p?evad koos perega kodus oma lossis vaatega otse Vaiksele ookeanile.

Kuidas oli v?imalik, et see kahek?mne viie aastane poisike, kellel oli vaid keskkooliharidus, oli nii l?hikese aja jooksul saavutanud nii palju? Tegemist oli ju l?ppude l?puks kutiga, kes alles kolm aastat tagasi elas pisikeses poissmehekorteris ja pesi vannis n?usid. Kuidas oli ta muutunud viisteist kilo ?lekaalus olevast ?nnetusehunnikust, kes ei osanud teistega suhelda ja kelle v?ljavaated elule olid ?sna kesised, selleks keskendunud, tervisest pakatavaks, austusv??rseks inimeseks, kellel oli palju h?id tuttavaid ja piiritud v?imalused edukas olla?

See tundus uskumatu, kuid k?ige rohkem jahmatas mind see, et see olin mina ise! “Tema” lugu ongi minu lugu.

Ma ei taha muidugi ?elda, et mu elu t?hendab ainult edukust. Loomulikult on meil k?igil erinevad unistused ja m?tted selle kohta, mida me tahame elus saavutada. Lisaks tahan ma r?hutada, et see, keda sa tunned, kus sa k?id ja mida sa omad, ei ole isikliku edukuse t?eline m??dupuu. Minu jaoks on edu pidev millegi enama poole p??dlemine. See on v?imalus pidevalt nii emotsionaalselt, sotsiaalselt, hingeliselt, vaimselt, intellektuaalselt kui majanduslikult edasi areneda, andes samal ajal midagi positiivset ka teistele. Tee edule on alati ehitamisj?rgus. See on pidev kulgemine, mitte eesm?rk, milleni j?uda.

Minu loo m?te on selge. Rakendades selles raamatus kirjeldatud p?him?tteid, ?nnestus mul muuta mitte ainult seda, mida ma enda suhtes tundsin, vaid ka oma saavutusi ning mul ?nnestus seda teha p?hjapanevalt ja m??detavalt. K?esoleva raamatu eesm?rk on jagada teiega k?ike, mis mu elu paremaks muutis. Loodan siiralt, et siinsetel lehek?lgedel kirjeldatud meetodid, strateegiad, oskused ja kontseptsioonid osutuvad ka teile sama j?uduandvaks kui mulle. Meis k?igis on peidus j?ud teha nii, et unistused saaksid otsekui v?luv?el reaalsuseks. On aeg see j?ud valla p??sta!

Kui ma m?tlen kiirusele, millega mul ?nnestus oma unistused t?elisuseks muuta, tunnen uskumatut t?nulikkust ja aukartust. Kuid ma ei ole sugugi unikaalne. Asi on selles, et me elame ajastul, mil paljud inimesed saavutavad imelisi asju peaaegu ?le??, saavutavad edu, mis varasematel aegadel oleks olnud m?eldamatu. Vaadake n?iteks Steve Jobsi.1 Ta oli sinistes teksap?kstes nooruk, kes v?ttis p?he koduarvuti idee ja ehitas Fortune 5002 firma ?les kiiremini kui keegi teine enne teda. Vaadake Ted Turnerit. Ta kasutas ?ra teabekanali, mis vaevu hingitses – kaabeltelevisiooni – ja l?i sellest impeeriumi. Vaadake selliseid meelelahutust??stuse gigante nagu Steven Spielberg ja Bruce Springsteen v?i ?rimehi nagu Lee Iacocca v?i Ross Perot. Mis on neil peale h?mmastava ja imestust?ratava edukuse veel ?hist? Vastus on muidugi … v?im.

V?im on v?ga emotsionaalne s?na. Inimesed reageerivad sellele erinevalt. M?ne jaoks on sellel ka negatiivne t?hendus. M?ni inimene ihaldab v?imu v?ga. Teised tunnevad end sellest nakatuvat, nagu oleks tegemist millegi m??dava v?i kahtlasega. Kui palju v?imu tahta? Kui palju v?imu oleks sinu jaoks vajalik, et edasi areneda? Mida v?im sinu jaoks tegelikult t?hendab?

Ma ei m?tle v?imu kui inimeste ?le valitsemise vahendit. Ma ei m?tle sellest kui millestki, mida peale surutakse. Ma ei soovita ka teil seda teha. Selline v?im kestab harva kaua. Aga tuleks aru saada, et v?im on maailmas konstantne suurus. Kui te ise oma tajumusi ei kujunda, siis kujundab neid keegi teine. Tehke seda, mida te teha tahate, vastasel juhul reageerite te vaid kellegi teise kavatsustele. Minu jaoks on ?lim v?im suutlikkus saada tulemusi, mida inimene k?ige rohkem ihaldab, ning luua selles protsessis ka teiste jaoks v??rtusi. V?im on v?ime muuta oma elu, kujundada oma tajusid, teha nii, et olukord t??taks sinu kasuks ja mitte sinu vastu. T?eline v?im on jagatud v?im, mitte pealesurutud v?im. See on v?ime m??ratleda inimeste vajadusi ja neid rahuldada – nii omaenda vajadusi kui ka nende omi, kellest sa hoolid. See on v?ime suunata oma isiklik valitsemisala – oma m?tteprotsess, oma k?itumine – selliselt, et saada just soovitud tulemusi.

V?im oma elu ?le kontrolli omada on ajaloo jooksul esinenud paljudes erinevates ja vastuolulistes vormides. V?ga-v?ga ammu oli v?im lihtsalt inimese f??sise tulemus. K?ige tugevamal ja kiiremal oli v?im suunata nii oma kui ka ?mbritsevate inimeste elu. Tsivilisatsiooni arenedes aga muutus v?im p?ritavaks. End kuningriigi s?mbolitega ?mbritsenud kuningas valitses vaieldamatu autoriteediga. Teised aga said v?imu seotuse kaudu temaga. Industriaalajastu algul seisnes v?im kapitalis. Industriaalprotsessi juhtijad olid need, kellel oli kapitalile ligip??s. K?ik see omab ka t?nap?eval teatud t?htsust. N?iteks f??silist j?udu on parem omada kui mitte omada. Kuid t?nap?eval ammutatakse suurim v?im s?gavatest teadmistest.

Me k?ik teame, et k?tte on j?udnud informatsiooniajastu. Meie kultuur ei ole enam p?hiliselt t??stuskultuur, vaid kommunikatsioonikultuur. Elame ajal, mil uued ideed, liikumised ja kontseptsioonid muudavad maailma peaaegu iga p?ev, olgu siis tegemist nii p?hjapaneva teadusega nagu kvantf??sika v?i sellise maise asjaga nagu eriti h?sti m??v hamburger. Kui on ?ldse midagi, mis t?nap?eva maailma iseloomustaks, siis on selleks peaaegu kujuteldamatult tohutu informatsioonihulga liikumine – mis ?htlasi t?hendab muutusi. See info j?uab meieni raamatutest ja filmidest ja raadiost ja arvutikiipidelt andmetormina, mida me n?eme ja tunneme ja kuuleme. Selles ?hiskonnas on nendel, kes omavad infot ja vahendeid selle edastamiseks, midagi, mis oli vanasti kuningatel – piiramatu v?im. John Kenneth Galbraith on kirjutanud: “Industriaal?hiskonda toitis raha. Kuid informatsiooni?hiskonnas on k?tuseks ehk v?imuks teadmised. On tekkinud kaks klassi – ?hed, kellel on informatsioon, ja teised, kes on teadmatuses. Uue klassi v?im ei tulene mitte rahast, mitte maa omamisest, vaid teadmistest”.

On v?ga p?nev, et v?imu v?ti on t?nap?eval meile k?igile k?ttesaadav. Kui sa keskajal ei olnud kuningaks s?ndinud, siis oli sul v?ga raske selleks saada. Kui sul t??stusrevolutsiooni alguses ei olnud kapitali, siis olid v?imalused seda koguda v?ga kesised. Kuid t?nap?eval v?ib iga sinistes teksap?kstes nooruk luua korporatsiooni, mis muudab maailma. T?nap?eva maailmas on informatsioon valitute privileeg. Need, kellel on ligip??s teatud eriteadmistele, v?ivad muuta ennast ja mitmes m?ttes ka kogu maailma.

Siit aga kerkib ?ks ilmselge k?simus. Ameerika ?hendriikides on ju elukvaliteedi muutmiseks vajalikud erialateadmised k?igile k?ttesaadavad. Need on olemas igas raamatukaupluses, igas videolaenutuses, igas raamatukogus. Neid v?ib ammutada k?nedest, seminaridelt ja kursustelt. Me k?ik ju tahame olla edukad. Bestsellerite loetelu on t?is retsepte, kuidas olla edukas: The One Minute Manager, In Search of Excellence, Megatrends, What They Don’t Teach You at Harvard Business School, Bridge Across Forever…3 Nimekiri on l?putu. Kogu info on olemas. Miks siis m?ned inimesed saavutavad rabavaid tulemusi, teised aga saavad h?dap?rast hakkama? Miks ei ole me k?ik v?imekad, ?nnelikud, j?ukad, terved ja edukad?

Asi on selles, et informatsioonist ?ksi ei piisa isegi informatsiooniajastul. Kui piisaks ainult ideedest ja positiivsest m?tlemisest, siis oleksid meil k?igil olnud lapsena oma ponid ja me k?ik elaksime praegu oma “unistuste elu”. Iga suure edu taga on tegelikult mingid sammud. Tulemusi saavutatakse tegutsemise teel. Teadmised on vaid potentsiaalne v?im, kuni need satuvad kellegi k?tte, kes teab, milliseid samme astuda. Tegelikult on s?na “v?im” t?htt?heline definitsioon “v?ime tegutseda”. See, mida me elus saavutame, s?ltub sellest, kuidas me endale selle selgeks teeme. T?nap?eva maailmas t?hendab elu kvaliteet suhtlemise kvaliteeti. See, mida me ette kujutame ja endale ?tleme, kuidas me liigume ja oma lihaseid kasutame ning milline on meie n?oilme, m??rab ?ra, kui suurt osa me oma teadmistest kasutame.

?limalt edukaid inimesi n?hes satume me sageli ps?hholoogilisse l?ksu ning m?tleme, et nad on nii kaugele j?udnud mingi erilise ande t?ttu. Ometi tuleb l?hemal vaatlemisel v?lja, et ?limalt edukatel inimestel on tavaliste inimestega v?rreldes vaid see anne, et nad suudavad end tegutsema panna. See on “anne”, mida me k?ik v?ime endas arendada. Tegelikult olid samad teadmised, mis olid Steve Jobsil, olemas ju ka teistel inimestel. Ka teised peale Ted Turneri oleksid v?inud v?lja m?elda, et kaabeltelevisioonil on tohutu majanduslik potentsiaal. Ent Turner ja Jobs olid suutelised tegutsema ja muutsid sellega meie maailma.

Meil k?igil on kaks suhtlemisvormi ning sellest kujuneb meie elukogemus. Esiteks sisemine suhtlus: me loome sisimas pilte, s?nu ja tundeid. Teiseks kogeme me v?list suhtlust: s?nu, h??letooni, n?oilmet, kehahoiakut ja liigutusi, et maailmaga suhelda. Iga suhtlus on tegevus, liikumist p?hjustav ajend. Ja kogu suhtlusel on teatud m?ju nii meile endile kui teistele.

Suhtlemine on v?im. Inimesed, kes on selle h?sti selgeks ?ppinud, v?ivad muuta seda, kuidas nad maailma kogevad ning kuidas maailm tajub neid. Kogu k?itumine ja k?ik tunded p?rinevad algselt mingist suhtlusest. Need, kes enamuse m?tteid, tundeid ja tegusid m?jutavad, teavad, kuidas seda vahendit ?ra kasutada. M?elgem inimestele, kes on muutnud meie maailma – John F. Kennedy, Thomas Jefferson, Martin Luther King Jr., Franklin Delano Roosevelt, Winston Churchill, Mahatma Gandhi. Ning hoopis s?ngemas toonis – m?elgem Hitlerile. K?igil neil oli see ?hine joon, et nad olid meisterlikud suhtlejad. Nad suutsid v?tta oma n?gemuse, olgu siis selleks inimese kosmosesse viimine v?i vihkamisega t?idetud Kolmanda Reichi4 loomine, ning oskasid seda teistele edasi anda nii, et m?jutasid suurte rahvamasside m?tlemist ja k?itumist. Nad muutsid sellega kogu maailma.

Aga kas mitte seesama asi ei muuda ka Spielbergi, Springsteeni, Iacoccat, Fondat v?i Reaganit teistest erinevaks? Kas ei ole nad mitte inimsuhtluse ehk m?jutamise meistrid? Nii, nagu need inimesed suudavad suhtlemise abil liigutada rahvamasse, aitab see vahend iga?ht meist paigalt liikuda.

Meisterlikkuse aste suhtlemises v?lismaailmaga m??rab ?ra, kui edukas te teistega suhtlemises olete – isiklikult, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja rahaliselt. Veelgi t?htsam on aga see, et sisemise edukuse m??r – ?nn, r??m, ekstaas, armastus ja k?ik muu, mida te ihaldate – on otseselt selle suhtlemise tagaj?rg, mis teie sisemuses toimub. See, kuidas te end tunnete, ei ole teie elus?ndmuste tagaj?rg – see on teie t?lgendus juhtunust. Edukate inimeste eludest v?ib ikka ja j?lle ?ppida, et meie elu kvaliteeti ei m??ra mitte see, mis meiega juhtub, vaid pigem see, mida me juhtunu suhtes ette v?tame.

Teie olete see, kes otsustab, mida tunda ja kuidas k?ituda olenevalt sellest, kuidas te otsustate oma elu tajuda. Mitte millelgi ei ole muud t?hendust kui see, mille meie talle omistame. Enamik meist on t?lgenduse muutnud automaatseks, aga tegelikult on seda v?imalik teadlikult suunata ja oma tajumust maailmast otsekohe muuta.

K?esolev raamat r??gib sellest, kuidas v?tta ette kaalukaid, kindla eesm?rgiga ja suunatud tegevusi, millega saavutatakse rabavaid tulemusi. Kui ma aga peaksin kahe s?naga ?tlema, millest see raamat r??gib, siis ?tleksin ma: “Tulemuste saavutamisest!” M?elge selle ?le. Kas see on see, millest te t?esti huvitatud olete? V?ib-olla tahate te muuta seda, mida te enda ja maailma suhtes tunnete. V?ib-olla tahate te saada paremaks suhtlejaks, muuta paremaks suhte oma l?hedase inimesega, ?ppida kiiremini, saada tervemaks v?i teenida rohkem raha. Te v?ite k?ik need asjad ja veel palju rohkem ise endale luua, kui oskate siin raamatus antud teavet ?ra kasutada. Kuid enne uute tulemusteni j?udmist tuleks siiski aru saada, et tegelikult te juba saavutategi tulemusi. V?ibolla need lihtsalt ei ole need tulemused, mida te ihaldate. Enamik meist arvab, et inimese vaimne seisund ja see, mis tema m?tetes toimub, on midagi tema kontrolli alt v?ljas olevat. Tegelikult saab aga inimene oma ps??hikat ja k?itumist uskumatult suurel m??ral kontrollida. Masendunud inimene korraldab “etenduse”, mida nimetatakse depressiooniks. Ekstaasis inimene aga ekstaasi.

On oluline meeles pidada, et sellised emotsioonid nagu depressioon ei teki lihtsalt niisama. Inimene ei saa depressiooni nakkuse teel. Ta tekitab endale depressiooni – nii nagu iga teise tulemuse oma elus – teatud vaimse ja f??silise tegevuse kaudu. Et depressioonis olla, on vaja vaadata oma elule teatud erilisel viisil. On vaja ?elda endale asju teatud h??letoonil. Tuleb v?tta teatud hoiak ja hingamisr?tm. Suur abi on ?lgade longu laskmisest ja mahap?rnitsemisest. Palju aitab kaasa ka kurva h??lega r??kimine ja enda jaoks halvimate stsenaariumide v?ljam?tlemine. Kui te aga tekitate segaduse oma biokeemias kehva toitumise v?i liigse alkoholi v?i uimastite tarvitamisega, siis aitate te kaasa veresuhkru taseme langusele organismis, millega depressiooni tekkimine on s?na otseses m?ttes garanteeritud.

Tahan ?elda vaid seda, et depressiooni tekitamine n?uab pingutusi. See on raske t?? ja selleks on vaja astuda teatud samme. M?ni inimene on seda seisundit tekitanud nii sageli, et tal on seda kerge teha. Tegelikult on ta oma sisemise suhtlusmudeli seostanud paljude v?liste s?ndmustega. Ta saab niimoodi palju lisah?vesid – teiste t?helepanu, kaastunnet, armastust jne – ja hakkab seet?ttu sellist suhtlusviisi oma loomulikuks elustiiliks pidama. Osa inimesi on niimoodi elanud nii kaua, et see hakkab tunduma mugavana. Nad on end samastanud oma olekuga. Kuid tegelikult on inimesel siiski v?imalik oma ps??hikat ja f??sist ning selle kaudu otseselt ka oma emotsioone ja k?itumist muuta.

Te v?ite sattuda ekstaasi, kui v?tate omaks vaatenurga, mis seda emotsiooni tekitab. Siis kujutate te oma vaimusilmas ette igasuguseid asju, mis selle tunde esile kutsuvad. Samuti v?ite muuta iseendaga peetava dialoogi tooni ja sisu. V?ite v?tta omaks teatud kehahoiaku ja hingamisr?tmi, mis loovad kehas teatud seisundi ja – oh imet! – tekibki ekstaas. Kui tahate olla kaastundlik, tuleb lihtsalt muuta oma f??sist ja m?tlemist nii, et see sobiks kokku seisundiga, mida n?uab kaastunne. Sama kehtib armastuse v?i mis tahes muu tunde kohta.

V?ib ka m?elda, et emotsionaalsete seisundite esilekutsumine sisemise suhtluse juhtimise teel sarnaneb re?iss??ri t??ga. Re?iss??r manipuleerib soovitud tulemuste saamiseks asjadega, mida vaataja ekraanilt n?eb ja kuuleb. Kui ta tahab tekitada hirmu, siis laseb ta just ?igel momendil helitugevust juurde keerata ning s?ndmustikule mingeid eriefekte lisada. Re?iss??r v?ib samast loost teha trag??dia v?i kom??dia olenevalt sellest, mida ta otsustab ekraanil n?idata. Sama v?ite teha ka teie oma vaimse ekraaniga. Te v?ite juhtida oma ps??hikat, mis on igasuguse f??silise tegevuse alus, t?pselt sama oskuslikult ja j?uliselt. Teil on v?imalik tugevdada positiivsete s?numite valgust ja heli oma ajus ning v?hendada negatiivsete oma. Te v?ite oma aju juhtida sama oskuslikult nagu Steven Spielberg filmide tootmist.

Teatud osa sellest, mis n??d j?rgneb, on v?ib-olla raske uskuda. Te vist ei usu, et on v?imalik inimesele otsa vaadata ja t?pselt tema m?tteid lugeda v?i otsekohe k?ik oma sisemised ressursid tahte sunnil kokku koondada. Aga kui te oleksite sada aastat tagasi ?elnud, et inimene lendab Kuule, siis oleks teid peetud vaimuhaigeks. Kui te oleksite ?elnud, et New Yorgist on v?imalik s?ita Los Angelesse viie tunniga, oleks teid peetud hullumeelseks unistajaks. Need asjad said v?imalikuks t?nu eritehnoloogiate ja aerod?naamikaseaduste meisterlikule tundma?ppimisele. Tegelikult t??tab ?ks kosmoseuuringute firma praegu v?lja s?idukit, mis nende s?nade j?rgi s?idutab inimesed k?mne aasta p?rast New Yorgist Californiasse kaheteistk?mne minutiga. K?esolevast raamatust aga saate te teada Optimum Performance Technologies® “seadustest”, mis muudavad teile k?ttesaadavaks sisemised ressursid, mille olemasolust endas teil aimugi ei olnud.

“Iga korralik pingutus saab mitmekordselt h?vitatud.”

– Jim Rohn

Meisterlikkuse saavutanud inimesed k?ivadki m??da edu rada. Kutsun seda ?lima Edu Valemiks. Valemi esimene samm on teada soovitud tulemust ehk teisis?nu t?pselt m??ratleda, mida soovitakse saavutada. Teine samm on tegutsemine – vastasel juhul j??vad soovid alatiseks unistuseks. Te peate tegutsema just sellisel viisil, mis teie arvates k?ige t?en?olisemalt annab soovitud tulemuse. Tegevused ei anna alati soovitud tulemusi, seet?ttu kolmas samm on endas selliste sensorite v?ljaarendamine, mis aitavad ?ra tunda tegevusest tulenevad reaktsioonid ja tulemused ning teha v?imalikult kiiresti selgeks, kas tegevus viib eesm?rgile l?hemale v?i vastupidi. Tuleb teada, milliseid tulemusi tegevus annab, olgu siis tegemist vestluse v?i lihtsalt igap?evaste toimetustega. Kui tulemused ei ole need, mida sooviti, on vaja selgeks teha, mis tulemusi siis saadi, et sellest kogemusest ?ppida. Ja siis tuleb astuda neljas samm, arendada v?lja paindlikkus, et muuta oma k?itumist seni, kuni saavutatakse soovitud eesm?rk. Edukaid inimesi j?lgides m?rkate, et nemad on need sammud astunud. Nad alustasid eesm?rgi seadmisest, sest sihtm?rki ei ole v?imalik tabada, kui te seda m??ranud ei ole. Nad tegutsesid, sest teadsid, et eesm?rgist ?ksi ei piisa. Neil oli v?ime teisi inimesi m?ista ning seet?ttu teadsid nad, millist reageeringut oodata. Ning nad kohandasid end pidevalt, muutsid oma k?itumist seni, kuni leidsid selle, mis toimis.

M?elge Steven Spielbergile. Juba kolmek?mne kuue aastaselt oli ta k?ige edukam filmitegija ajaloos. Neli k?igi aegade parimat filmi on just tema tehtud, sealhulgas E.T., The Extra-Terrestrial, mis on k?igi aegade edukaim film. Kuidas ?nnestus tal juba nii noorena nii kaugele j?uda? See on t?helepanuv??rne lugu.

Spielberg teadis juba alates kaheteistk?mnendast v?i kolmeteistk?mnendast eluaastast, et tahab saada filmire?iss??riks. Tema elu muutus, kui ta k?is seitsmeteistk?mnesena ?hel p?rastl?unal Universali stuudiotes ekskursioonil. Kahjuks ei h?lmanud ekskursioon otseselt filmiv?tete paiku ning Steven, kellel oli eesm?rk silme ees, astus vajalikud sammud. Ta hiilis teistest eemale, et vaadata, kuidas filmi tegelikult tehakse. L?puks kohtus ta ka Universali toimetusosakonna juhiga, kes vestles temaga terve tunni ja tundis Spielbergi filmide vastu huvi.

Enamiku jaoks oleks lugu sellega ka l?ppenud. Aga Spielberg ei olnud nagu enamik inimesi. Temas oli sisemist j?udu. Ta teadis, mida tahab. Ta oli oma esimesest stuudiok?lastusest midagi ?ppinud ning muutis taktikat. J?rgmisel p?eval pani ta selga ?likonna, v?ttis k?tte isa diplomaadikohvri, kandamiks ainult v?ileib ja kaks maiustust, ja p??rdus stuudiosse tagasi ilmega, nagu peakski ta seal olema. Tol p?eval marssis ta v?ravavalvest enesekindlalt m??da. Ta leidis ?he mahaj?etud haagissuvila ja pani uksele plastikt?htedega sildi “Re?iss??r Steven Spielberg”. ?lej??nud suvi m??dus tal re?iss??ride, kirjanike ja toimetajatega kohtudes, igatsetud maailma veerel j?lkudes, igast vestlusest ?ppides, filmitegemist vaadeldes ning aistingute teravust edasi arendades.

L?puks, kahek?mneaastasena, olles saanud stuudio territooriumil omainimeseks, n?itas Steven Universalile tagasihoidliku sisuga filmi, mille ta oli kokku pannud, ning talle pakuti seitsmeaastast lepingut ?he televisioonisarja re?iss??rina. Ta oli oma unistuse teoks teinud.

Kas Spielberg toimis ?lima Edu Valemi j?rgi? Kindlasti. Ta teadis t?pselt, mida tahta. Ta tegutses. Tal oli aistingute teravust, et teada, millised on saavutatud tulemused, kas tegutsemine viib teda eesm?rgile l?hemale v?i sellest kaugemale. Ning tal oli paindlikkust muuta oma k?itumist, et ihaldatud eesm?rgini j?uda. K?ik edukad inimesed, keda ma tean, toimivad samamoodi. Need, kes edu saavutavad, on altid muutustele ja paindlikud seni, kuni on soovitu saavutanud.

M?elge Columbia ?likooli ?igusteaduskonna dekaanile Barbara Blackile, kes kunagi kujutles end vaimusilmas dekaanina. Noore naisena tegi ta endale teed meeste p?rusmaale ja l?petas edukalt Columbia ?likooli ?igusteaduste kraadiga. Seej?rel otsustas ta oma karj??rialase unistuse ootele panna, et t?ita teine unistus – luua perekond. ?heksa aastat hiljem leidis ta, et on valmis oma karj??rialast unistust teostama, seega pani ta end kirja Yale’i ?likooli doktorantuuri ning arendas endas v?lja ?petamis-, uurimis- ja kirjutamisoskuse, mis andsid talle l?puks t??koha, mida ta oli alati tahtnud. Ta oli s?vendanud endas veendumust – ta oli muutnud oma l?henemisviisi ja ?hendanud m?lemad eesm?rgid ning saanud Ameerika ?he k?ige prestii?sema ?igusteaduskonna dekaaniks. Ta oli murdnud tava ja t?estanud, et edu v?ib saavutada ?heaegselt mitmel tasandil. Kas ta j?rgis ?lima Edu Valemit? Muidugi. Enese eesm?rki teades katsetas ta millegagi ja kui see ei toiminud, muutis ta end seni, kuni oskas oma elu tasakaalus hoida. Lisaks t?htsa ?igusteaduskonna juhtimisele on ta ka ema ja abikaasa.

Veel ?ks n?ide. Kas te olete kunagi s??nud Kentucky Fried Chickeni praetud kana? Kas te teate, kuidas kolonel Sanders ehitas ?les impeeriumi, mis tegi temast miljon?ri ja muutis kogu rahva toitumisharjumusi? Alguses ei olnud ta midagi enamat kui praetud kana retseptiga pension?r. Muud ei midagi. Ei mingit ettev?tet. Mitte midagi. Tal oli olnud v?ike restoran, mis l?ks pankrotti, kuna suur maantee, mille ??res restoran tegutses, suunati ?mber teisale. Saanud sotsiaalabist esimese toetusraha, otsustas ta katsetada, kas tal ?nnestub oma kanaretsepti m??a. Alguses kavatses ta lihtsalt retsepti restoraniomanikele m??a ja siis nende tulust teatud protsenti k?sida.

Muidugi ei olnud see just k?ige realistlikum ?ri alustamise idee. Tuligi v?lja, et see ei toonud t?hes?ra. Ta s?itis m??da maad ringi ja magas autos, p??des igal v?imalusel endale toetajat leida. Ta koputas paljudele ustele. Talle ?eldi ?ra 1009 korral ja siis ?kki juhtus midagi imelist. Keegi vastas jaatavalt. Kolonel oli ?ris tagasi.

Kui paljudel teist on mingi retsept? Kui paljudel teist on valges ?likonnas turske vana mehe sisemist j?udu ja karismat? Kolonel Sanders ajas kokku varanduse, sest tal oli suutlikkust v?tta ette suuri, otsustavaid samme. Tal oli sisemist j?udu, et saavutada ihaldatud tulemust. Tal oli j?udu kuulda tuhat korda “ei” ning ikka endale sisendada, et ta peab ka j?rgmisele uksele koputama, ise veendunud, et just seal v?ib olla keegi, kes ?tleb “jah”.

?hel v?i teisel viisil on k?ik siin raamatus kirjutatu m?eldud selleks, et teie aju hakkaks saatma teile efektiivselt signaale, mis teid edukalt tegutsema sunniksid. Peaaegu igal n?dalal korraldan ma 4-p?evase seminari teemal “M?tte revolutsioon”. Sellel seminaril ?petame me inimestele, kuidas panna oma aju t??le v?imalikult efektiivselt, nii et s??mine, hingamine ja f??siline tegevus annaksid v?imalikult palju energiat. 4-p?evase seminari esimese p?rastl?una teemaks on “Hirmu muutmine j?uks”. Seminari m?te on ?petada inimestele, kuidas tegutseda, mitte olla hirmust halvatud. Seminari l?pul antakse osalejatele v?imalus k?ndida s?tel – ?le kahe kuni kolme meetri pikkuse h??guvate s?te aseme, kusjuures edasij?udnute grupis on mul olnud inimesi, kes k?nnivad kaksteist meetrit. S?tel k?ndimine on meedia nii kihevile ajanud, et mulle tundub, et selle tegelik s?num hakkab kaotsi minema. Eesm?rk ei ole s?tel k?ndimine. Peaks ju olema selge, et ?ndsast h??guvatel s?tel k?ndimisest ei t?use mingit majanduslikku ega sotsiaalset kasu. S?tel k?ndides kogeb inimene oma tegelikke v?imeid, see on varjatud v?imalusi v?ljendav metafoor, v?imalus j?uda tulemusteni, millest inimene varem unistadagi ei julgenud.

Inimesed on s?tel k?ndinud tuhandeid aastaid. M?nes maailma osas on see inimese usu religioosne proovilepanek. Kui mina s?tel k?ndimist l?bi viin, siis ei ole see mingi usuline talitus selle tavat?henduses. Ometi on see usu kogemine. See annab inimesele k?ige veenvamalt teada, et ta on suuteline arenema, end pingutama, tegema asju, mida ta varem pidas v?imatuks, ning et oma suurimad hirmud ja piirangud on ta endale v?lja m?elnud ise.

Selle, kas inimene suudab s?tel k?ndida v?i mitte, m??rab ?ra tema v?ime suhelda iseendaga viisil, mis sunnib teda tegutsema, hoolimata k?igist varasematest hirmudest k?ige selle p?rast, mis v?iks temaga selle k?ndimise tulemusena juhtuda. Siit j?reldub, et inimene suudab teha praktiliselt k?ike, kui ta oskab oma sisemisi ressursse koondada nii, et tekiks usk suutlikkusse ja tegutsemise edukusse.

Eelnevast tuleneb ?ks lihtne ja v?ltimatu t?siasi. Edukus ei ole juhus. Erinevus nende vahel, kes saavad h?id tulemusi ja kes mitte, ei teki mitte juhuslikust t?ringuheitmisest. Meie k?igi haardeulatuses on olemas j?rjepidevad, loogilised tegutsemismudelid, teatud kindlad teed suurep?raste tulemusteni j?udmiseks. Me oleme k?ik v?imelised oma sisemuses peituva imelise j?u valla p??stma. Tuleb lihtsalt ?ppida, kuidas oma vaimu ja keha k?ige j?ulisemal ning kasulikumal viisil sisse l?litada ja t??le panna.

Kas te olete kunagi m?elnud, mis v?iks ?hist olla Spielbergil ja Springsteenil? Mis on ?hist sellistel meestel nagu John F. Kennedy ja Martin Luther King Jr. ning mis on see, mille t?ttu nad nii paljudele inimestele nii s?gavat emotsionaalset m?ju avaldasid? Mis muudab Ted Turneri ja Tina Turneri massidest erinevaks? Ning Pete Rose’i ja Ronald Reagani? K?ik nad on suutnud end unistuste t?itumise nimel pidevalt efektiivselt tegutsema panna. Aga mis on see, mis sunnib neid j?tkama p?ev p?eva k?rval, et k?ik endas peituv realiseerida? Siin on loomulikult palju tegureid. Kuid ma usun, et on olemas seitse p?hilist tunnust, mida k?ik need inimesed on endas arendanud, seitse tunnust, mis kannustavad neid tegema just seda, mida on vaja edu saavutamiseks. Need seitse t?ukemehhanismi, mis ka teile edu tagavad, on j?rgmised.

Esimene tunnus: vaimustus! K?ik need inimesed on leidnud eesm?rgi, k?ikehaarava, energiat andva, peaaegu kinnisideeks muutunud eesm?rgi, mis sunnib neid tegutsema ja edasi arenema. See annab nende edurongile k?tust ning p?hjuse oma tegelikku potentsiaali kasutada. Just vaimustus on see, mis sunnib Pete Rose’i alatasa tormama teise pesa poole, nagu oleks ta oma esimest esiliigam?ngu m?ngiv kollanokk. Just vaimustus muudab Lee Iacocca tegevuse teiste omast nii erinevaks. Vaimustus sunnib arvutiteadlasi p?henduma aastateks t??le, mille tulemusena toimuvad l?bimurded, t?nu millele inimesed saavad minna kosmosesse ja uuesti Maale naasta. Just vaimustus paneb inimesi vara t?usma ja hilja magama minema. Seda otsivad inimesed ka suhetes. Vaimustus annab elule j?u, sisu ja t?henduse. Suureks saamise vaimustuseta ei saada suureks, olgu siis tegemist sportlase v?i kunstniku, teadlase, lapsevanema v?i ?rimehe unistustega. Kuidas seda sisemist j?udu valla p??sta, seda kirjeldatakse 11. peat?kis.

Teine tunnus: usk ehk veendumus! Iga religioosne raamat siin maakeral r??gib usu ja uskumise j?ust ja m?just inimkonnale. Edukad inimesed erinevad edututest p?hiliselt just usu poolest. Usk, kes me oleme ja kelleks me v?iksime saada, m??rab t?pselt ?ra, kelleks me saame. Imedesse uskudes elame me imelist elu. Kui me usume, et meie elul on kitsad piirid, siis muutuvad need piirid tegelikkuseks. See, mida me usume t?eline olevat, mida me usume v?imalik olevat, saab tegelikkuseks ja v?imalikuks. K?esolevas raamatus ?petatakse teid ?he erilise teadusliku meetodi p?hjal kiiresti muutma oma veendumusi nii, et need toetaksid teid teie k?ige suuremate unistuste t?ideviimisel. Paljud inimesed v?ivad k?ll tunda millegi suhtes vaimustust, kuid oma piiratud usu t?ttu selle kohta, kes nad on ja mida nad on suutelised tegema, ei astu nad kunagi samme, mis v?iksid nende unistused tegelikkuseks muuta. Edu saavutanud inimesed teavad, mida nad tahavad, ning usuvad nende asjade saavutamise v?imalikkusesse. Mis on usk ja kuidas seda kasutada, seda kirjeldatakse t?psemalt 4. ja 5. peat?kis.

Vaimustus ja usk annavad k?tust, t?ukavad suurep?rasuse poole. Aga t?ukej?ust ?ksi ei piisa. Kui piisaks, siis saaks selle abil ka raketi pimesi taevasse saata. Peale j?u on meil vaja ka teed, mida m??da loogiliselt liikuda. Eesm?rgi saavutamiseks on vajalik ka –

kolmas tunnus: strateegia! Strateegia on sisemiste ressursside korraldamise viis. Kui Steven Spielberg otsustas saada filmire?iss??riks, rajas ta endale tee maailma, mille vallutamist ta ihaldas. Ta tegi endale selgeks, mida ta tahab ?ppida, keda tal on vaja tunda ja mida teha. Temas oli vaimustust ja usku, aga tal oli ka strateegia, mis pani k?ik need asjad suurima v?imalikkusega toimima. Ronald Reagan on aga v?lja t??tanud teatud suhtlemis-strateegiad, mida ta soovitud tulemuste saavutamiseks pidevalt kasutab. Iga suur meelelahutaja, poliitik, lapsevanem v?i t??andja teab, et edu saavutamiseks ei piisa ainult sisemiste ressursside olemasolust. Ressursse tuleb kasutada k?ige efektiivsemal viisil. Strateegia on ?ratundmine, et suurimate annete ja ambitsioonide rakendamiseks peab ka tee ?ige olema. Ust v?ib avada seda maha murdes, aga v?ib ka otsida v?tme, mis ukse terveks j?tab. Strateegiaid, mille tulemuseks on erakordsus, kirjeldatakse p?hjalikumalt 7. ja 8. peat?kis.

Neljas tunnus: v??rtushinnangute selgus! Kui meilt k?sitakse, mis oli see, mis Ameerika suureks tegi, nimetame me patriotismi ja uhkust, tolerantsust ja vabadusearmastust. Need on v??rtused, p?hjapanevad, eetilised, moraalsed ja praktilised t?ekspidamised, mida me omame t?eliselt t?htsate ja oluliste asjade kohta. V??rtushinnangud on teatud kindlad veendumused selle kohta, mis meie meelest on elus ?ige ja v??r. Need on t?ekspidamised asjade kohta, mis teevad elu elamisv??rseks. Paljud inimesed ei oma t?pset ettekujutust, mis on nende jaoks t?htis. Nad teevad sageli asju, mille t?ttu nad on p?rast ?nnetud, ja seda vaid sellep?rast, et nad ei tea t?pselt, mida nad enda v?i teiste jaoks ?igemaks peavad. Edukad inimesed on aga peaaegu eranditult sellised inimesed, kellel on selge ettekujutus, mis on elus oluline. M?elgem Ronald Reaganile, John F. Kennedyle, Martin Luther King juuniorile, John Wayne’ile, Jane Fondale. Neil k?igil olid erinevad n?gemused, aga neid ?hendas kindel moraal – tunnetus selle kohta, kes nad on ja mida nad tahavad. V??rtushinnangute omamine on meisterlikkuseni j?udmisel ?ks k?ige keerulisemaid k?simusi. Seda teemat k?sitleme me p?hjalikumalt 18. peat?kis.

Te olete ilmselt m?rganud, et k?ik need jooned on ?ksteisest s?ltuvad ja ?ksteisega seotud. Kas usk m?jutab vaimustust? Loomulikult. Mida rohkem me usume end midagi saavutavat, seda rohkem oleme me tavaliselt n?us sellesse investeerima. Kas paljast usust j?tkub meisterlikkuse saavutamiseks? See on hea algus, aga kui te usute, et n?ete p?ikeset?usu, ja teie strateegia selle eesm?rgi saavutamiseks n?eb ette hakata jooksma l??nde, siis v?ib teil raskusi tekkida. Kas v??rtushinnangud m?jutavad edu saavutamise strateegiaid? Muidugi. Kui strateegia n?eb ette millegi tegemist, mis ei sobi kokku teie alateadlike veendumustega sellest, mis on elus ?ige ja v??r, siis ei toimi isegi parim strateegia. Seda v?ib n?ha sageli inimeste juures, kes on juba hakanud edu saavutama, kuid l?puks hakkavad ise seda ??nestama. Probleem on selles, et tekib sisemine konflikt inimese v??rtushinnangute ja edu saavutamise strateegia vahel.

K?ik need neli asja on lahutamatud ka j?rgmisest, milleks on viies tunnus: energia! Energia v?ib olla Bruce Springsteeni v?i Tina Turneri moodi k?rarikas ja elur??mus p?hendumine. See v?ib v?ljenduda Donald Trumpi v?i Steve Jobsi ettev?tlikus d?naamilisuses. See v?ib olla Ronald Reagani v?i Katharine Hepburni eluj?ulisus. Meisterlikkuse poole on peaaegu v?imatu loiult k?ndida. Meisterlikud inimesed haaravad v?imalustel sarvist ja kujundavad neid enda j?rgi. Nad elavad otsekui lummatuna iga p?eva imelistest v?imalustest ja arusaamisest, et ainus asi, mida piisavalt ei ole, on aeg. Maailmas on palju inimesi, kellel on kirg, millesse uskuda. Nad teavad strateegiat, mis tagaks eesm?rgini j?udmise, ning nende v??rtushinnangud on sellega koosk?las, aga neil lihtsalt ei ole f??silist vitaalsust eesm?rgi nimel tegutseda. Suur edu on lahutamatu f??silisest, intellektuaalsest ja hingelisest energiast, mis v?imaldab olemasolevaga maksimumi saavutada. Vahendeid, mis aitavad f??silist vitaalsust koheselt t?sta, ?pime me kasutama 9. ja 10. peat?kis.

Kuues tunnus: kontakti leidmise oskus! Peaaegu k?igil edukatel inimestel on ?ks ?hine joon – erakordne v?ime suhelda v?ga paljude erineva tausta ja veendumustega inimestega ja nendega ?hine keel leida. Loomulikult s?nnib vahel ka hullumeelseid geeniusi, kes leiutavad midagi, mis muudab maailma. Aga kui geenius veedab kogu elu ?ksikus kohas, siis saavutab ta edu ?hel tasandil, ent kukub l?bi teistel. K?ik suurt edu saavutanud inimesed – Kennedyd, Kingid, Reaganid ja Gandhid – omasid oskust saavutada kontakti miljonite inimestega. Kuid suurimat edu ei saavutata mitte elu m?ngulaval, vaid oma s?dame s?gavas sopis. S?gaval sisimas on k?igil inimestel vajadus luua kestvaid, armastavaid suhteid teistega. Selleta on igasugune meisterlikkus ja edu t?hi. Kontakti saavutamisest aga saame me t?psemalt teada 13. peat?kist.

Viimane tunnus on midagi sellist, millest me juba varem r??kisime.

Seitsmes tunnus: meisterlik suhtlemine! See ongi tegelikult see, millest k?esolev raamat jutustab. See, kuidas me teiste ja iseendaga suhtleme, m??rab l?ppkokkuv?ttes ?ra meie elu kvaliteedi. Elus edu saavutavad inimesed on ?ppinud v?tma vastu elu v?ljakutseid ja endaga suhtlema nii, et neil ?nnestub edukalt midagi muuta. Edutud inimesed ei v?ta v?ljakutseid vastu ja peavad neid piiranguteks. Meie elu ja kultuuri kujundavad inimesed on ka suhtlemises meistrid. Nad k?ik oskavad anda edasi mingit n?gemust, eesm?rki, r??mu v?i missiooni. Just meisterlik suhtlemine teeb v?ga heaks lapsevanemaks, suureks artistiks, suureks poliitikuks v?i suureks ?petajaks. Peaaegu iga k?esoleva raamatu peat?kk puudutab ?hel v?i teisel viisil ka suhtlemist, sildade loomist, uute teede ehitamist ja uute n?gemuste teistega jagamist.

Raamatu esimeses osas ?petatakse, kuidas omada kontrolli oma aju ja keha ?le ning kuidas need t??le panna efektiivsemalt kui kunagi varem. R??gime teguritest, mis m?jutavad inimese suhtlust iseendaga. Teises osas vaatame, kuidas saada teada, mida inimene tegelikult elult ootab, kuidas teistega edukamalt suhelda ning kuidas juba ette ?ra arvata teiste inimeste k?itumist. Kolmas osa kirjeldab aga ?ldisemalt inimeste k?itumist, motivatsiooni ja seda, kuidas anda oma panus laiemal, isiksusest v?ljapoole j??val tasandil. T?psemalt t?hendab see omandatud oskuste kasutusse v?tmist ja liidriks saamist.

Kui ma hakkasin seda raamatut kirjutama, oli mu esialgne eesm?rk anda v?lja inimarengu ?pik – raamat, milles oleksid parimad ja v?rskeimad meetodid, kuidas end muuta. Soovisin ?petada oskusi ja strateegiaid, mis aitaksid muuta k?ike, mida inimene muuta tahab, ning teha seda kiiremini, kui ta isegi unistada oskab. Tahtsin inimestele anda v?ga konkreetse v?imaluse kiiresti oma elukvaliteeti t?sta. Samuti oli mul soov luua teos, mille juurde lugejad saaksid ikka ja j?lle tagasi p??rduda ning igal korral midagi oma elu jaoks kasulikku leida. Teadsin, et paljud neist teemadest, millest ma kirjutada kavatsesin, peaksid tegelikult olema eraldi raamatud. Kuid ma tahtsin anda terviklikku informatsiooni, midagi, mida saaks kasutada igas valdkonnas. Loodan, et see raamat t?idab teie jaoks k?iki neid eesm?rke.

Kui k?sikiri oli valmis, tuli lugejate poolt v?ga positiivne tagasiside, v?lja arvatud ?hes aspektis – mulle ?eldi korduvalt, et tegelikult on mul siin kaks raamatut ning et ma v?iksin need lahku l??a ja teise osa aasta p?rast esimese osa j?rjena v?lja anda. Minu eesm?rk oli aga anda lugejatele kvaliteetset infot nii palju ja nii kiiresti kui v?imalik. Ma ei tahtnud oskusi jaop?rast v?lja jagada. Sellest hoolimata hakkasin ma muretsema, et paljud inimesed ei j?uagi raamatu nende osadeni, mis minu meelest on k?ige t?htsamad, sest mulle ?eldi, et uuringud n?itavad, et k?igist raamatuid ostvatest inimestest j?uab esimesest peat?kist kaugemale v?hem kui 10 protsenti. Selline statistika tundus uskumatu. Siis aga tuli mulle meelde, et majanduslikult s?ltumatuid on rahvastikust v?hem kui 3 protsenti, et endale on oma eem?rgid kirja pannud v?hem kui 10 protsenti ning et ainult 35 protsenti Ameerika naistest – ja veelgi v?iksem hulk mehi – tunneb end f??siliselt heas vormis olevana ning et paljudes osariikides lahutatakse iga teine abielu. Ainult v?ike osa inimestest t?idab oma unistused. Miks? Selleks on vaja pingutada. Selleks on vaja pidevalt tegutseda.

Texase naftamiljard?rilt Bunker Huntilt k?siti kunagi, kas tal oleks v?imalik anda inimestele n?u, kuidas edukas olla. Ta ?tles, et edu saavutamine on lihtne. Esiteks tuleb teha kindlaks, mida sa t?pselt tahad, ja teiseks otsustada, kas sa oled n?us selle saavutamiseks teatud hinda maksma – ning siis see hind ka ?ra maksta. Teist sammu astumata ei saa inimene kunagi edukaks. Mulle aga meeldib nimetada neid inimesi, kes on n?us seda hinda maksma, “v?hesteks, kes tegutsevad”, vastandina “paljudele, kes r??givad”. Kutsun teid ?les seda raamatut l?bi lugema, oma m?tetes l?bi m?ngima, ?pitut teistega jagama ja nautima.

K?esolevas peat?kis olen ma r?hutanud, kui t?htis on efektiivselt tegutseda. Tegutseda v?ib aga mitut moodi. Enamasti on tegemist katse ja eksituse meetodiga. Suur osa edukaid inimesi on end lugematuid kordi oludega kohandanud, tehes seda ikka ja j?lle, enne kui saadi ihaldatud tulemus. Katse ja eksituse meetodil pole viga midagi, v?lja arvatud ?ks asi: selleks on vaja tohutul hulgal ?hte ressurssi, mida meil kellelgi pole kunagi piisavalt – aega.

Aga mis oleks siis, kui ?ppimisprotsessi saaks kiirendada? Mis oleks siis, kui ma n?itaksin teile kohe ?ra k?ik selle, mille meisterlikud inimesed on juba selgeks saanud? Mis oleks siis, kui te v?iksite minutite jooksul ?ppida ?ra asjad, milleks keegi teine n?gi aastaid vaeva? Seda k?ike saab teha j?ljendamise abil, mis t?hendab teise inimese meisterlikkuse t?pset taasloomist. Mis on see, mida teevad sellised inimesed ja mis eristab neid teistest, kes edust ainult unistavad? Uurigem l?hemalt …