3. PEATÜKK SEISUNDI JÕUD

“Vaim on see, mis muudab inimese terveks v?i haigeks, ?nnetuks v?i ?nnelikuks, rikkaks v?i vaeseks.”

Edmund Spenser

Kas te olete kunagi kogenud kestvat ?nne, tunnet, et miski ei saa viltu minna? Kui k?ik tundub h?sti minevat? V?ib-olla oli tegu tennisem?nguga, kus k?ik l??gid l?ksid t?ppi, v?i ?rikohtumisega, kus teil olid olemas k?ik vastused. V?ib-olla oli tegemist juhtumiga, kus te h?mmastasite ka iseennast, tehes midagi kangelaslikku v?i dramaatilist, mida te poleks kunagi uskunud end suutvat. K?llap on teil olnud ka vastupidiseid kogemusi – kui mitte miski ei l?inud h?sti. K?llap on teil meeles ka need p?evad, kui te ei saanud hakkama tavaolukorra lihtsate asjadega, kui iga samm oli valesti astutud, iga uks lukus ja k?ik, mida te katsetasite, kukkus valesti v?lja.

Milles on siis vahe? Tegemist on ju sama inimesega. Teie k?sutuses peaksid olema samad sisemised ressursid. Miks te siis saate m?nikord kehvi tulemusi, teinekord aga suurep?raseid? Miks on ka parimatel sportlastel p?evi, mil nad teevad k?ik ?igesti, kuid siis tulevad p?evad, mil nad ei saa palli korvi ega pesapallis pallile pihta?

Erinevus peitub inimese neurof?sioloogilises seisundis. On olemas v?imaldavad seisundid – enesekindlus, armastus, sisemine tugevus, r??m, ekstaas, usk, mis toovad esile isikliku j?u allikad. Kuid on ka halvavad seisundid – segadus, masendus, hirm, ?revus, kurbus, frustratsioon –, mis muudavad meid v?imetuks. Me k?ik liigume headest seisunditest halbadesse ja vastupidi. Kas te olete kunagi l?inud kohvikusse ja pidanud ettekandja suust kuulma: “Ja mida teie tahate?” Mis te arvate, kas ta r??gib alati klientidega nii? On v?imalik, et tema elu on nii raske, et ta on alati selline. T?en?olisem on siiski, et tal on olnud halb p?ev, et tal on tulnud teenindada liiga paljusid kliente ja m?ni neist on talle halvasti ?elnud. Ta ei ole halb inimene, ta on lihtsalt v?ga ressursivaeses seisundis. Kui te saaksite ta seisundit muuta, muutuks ka tema k?itumine.

Seisundi m?istmine on muutuse m?istmise ja meisterlikkuse saavutamise v?ti. Meie k?itumine on selle seisundi tulemus, milles me oleme. Me teeme olemasolevate sisemiste ressurssidega alati parimat, aga m?nikord leiame me end seisundist, kus sisemisi ressursse j??b puudu. Ma tean, et mu elus on olnud aegu, kui ma olen teatud seisundis olles teinud v?i ?elnud asju, mida ma hiljem kahetsesin v?i mille p?rast piinlikkust tundsin. V?ib-olla on see nii juhtunud ka teiega. On t?htis meeles pidada neid juhtumeid, mil keegi on teid halvasti kohelnud. Sel juhul tuleks vihastamise asemel hoopis kaasa tunda. L?ppude l?puks ei tohiks ju need, kel endal s?da must, teisi kividega loopida. Pidage meeles, et ettekandja kui isiksus on midagi enamat kui lihtsalt tema k?itumine ?hel ajahetkel. Kuidas oleks, kui te saaksite s?rmenipsutusega tahtlikult minna k?ige d?naamilisemasse ja leidlikumasse seisundisse – kus te olete elevil, kindel oma edus, keha pakatamas energiast, vaim ergas? See on v?imalik.

Selle raamatu l?bi lugenud, teate te, kuidas end soovi korral viia oma k?ige v?imekamasse seisundisse ning tulla v?lja k?ige j?uetumast seisundist. Pidage meeles, et j?ud seisneb tegutsemises. Minu eesm?rk on jagada teiega teadmisi, kuidas kasutada seisundeid, mis viivad otsustusekindlale, seostatud ja p?hendunud tegutsemisele. K?esolevas peat?kis saate te teada, mis on seisundid ja kuidas need toimivad. Saame teada ka seda, miks me saame oma seisundeid kontrolli all hoida ja enda kasuks t??le panna.

Seisundit v?ib defineerida kui inimese sisemuses toimuvate miljonite neuroloogiliste protsesside summat ehk, teiste s?nadega, igal ajahetkel kogetu summat. Enamik inimese seisunditest tekib teadliku suunamiseta. Me n?eme midagi ja reageerime sellega, et tekib mingi seisund. See v?ib olla sisemisi ressursse ?rakasutav ja kasulik seisund v?i neid mittekasutav ja kitsendav seisund, aga me ei v?ta enamasti midagi ette, et seda kontrolli all hoida. Erinevus nende vahel, kes ei saavuta elus oma eesm?rke, ja nende vahel, kes saavutavad, on selles, et ?hed ei suuda end positiivsesse seisundisse viia, teised aga suudavad end pidevalt viia seisundisse, mis neid nende saavutustes toetab.

Iga inimene tahab alati mingit positiivset seisundit. Tehke nimekiri asjadest, mida te elult ootate. Armastust? Hea k?ll, armastus on seisund, tunne v?i emotsioon, mille kohta me saadame endale signaali ja mida me sisimas tunneme ?mbritsevast tulevate teatavate ?rritajatega seoses. Kindlustunnet? Austust? Me ise loome need endale. Me ise tekitame need seisundid oma sisemuses. V?ib-olla ihaldate te raha? See ei t?henda aga sugugi, et te igatsete omada v?ikseid rohelisi paberit?kke, millelt vaatavad vastu surnud kuulsuste n?od. Te tahate seda, mida raha teile annab: armastust, kindlustunnet, vabadust v?i veel mingeid muid seisundeid, mida raha teie arvates aitab saavutada. V?ti nii armastuse kui ka r??mu saavutamiseks ning veel ?he v?ime v?ti, mida inimene on kaua aega otsinud – v?ime juhtida oma elu –, on v?ime teada, kuidas juhtida ja kontrollida oma seisundeid.

Oma seisundite juhtimiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja ?ppida, kuidas juhtida efektiivselt oma aju. Et seda teha, on vaja natuke teadmisi, kuidas aju toimib. Tuleb teada, mis mingi seisundi tekitab. Inimene on sajandeid huvi tundnud, kuidas oma seisundeid ja kogetavat muuta. Ta on proovinud paastumist, uimasteid, rituaale, muusikat, seksi, toitu, h?pnoosi, skandeerimist. K?igil neil asjadel on oma otstarve ja piirangud. N??d aga tutvustaksin ma teile palju lihtsamaid viise, mis on sama efektiivsed, kuid sageli kiiremad ja t?psemad.

Kui k?itumine on selle seisundi tulemus, milles inimene parajasti viibib, siis j?relikult on suhtlemine ja k?itumine sisemisi ressursse kasutavas seisundis teistsugune kui neid ressursse mittekasutavas seisundis. Siit kerkib j?rgmine k?simus: mis on see, mis tekitab seisundi, milles inimene parajasti viibib? Seisundil on kaks peamist komponenti. Esimene on sisemised kujutluspildid ning teine f??sise seisund ja kasutamine. See, kuidas te asju n?ete, kuidas te endale eksisteeriva olukorra kohta midagi ?tlete, tekitab teatud seisundi ning ?htlasi ka k?itumise. N?iteks kuidas te kohtlete oma abikaasat v?i elukaaslast, kui ta tuleb koju lubatust palju hiljem? Teie k?itumine oleneb suures osas teie seisundist armastatu saabumise hetkel ja seisund omakorda suures osas sellest, mida te olete endale hilinemise p?hjusena vaimusilmas ette kujutanud. Kui olete tundide viisi m?elnud, et inimene, kellest te hoolite, on sattunud ?nnetusse, on verine, surnud v?i haiglas, siis tervitate te teda kergenduspisarate, kallistuste ja k?simusega, mis juhtus. See k?itumine on tingitud muretsemise seisundist. Kui te aga olete teda ette kujutanud salajast armuromaani pidamas v?i kui te olete endale ikka ja j?lle ?elnud, et ta hilineb vaid sellep?rast, et ei hooli teie ajast ega tunnetest, siis saab ta saabumisel teie seisundist tulenevalt hoopis teistsuguse vastuv?tu osaliseks. Vihaseisund v?i seisund, milles inimene tunneb end ?rakasutatuna, tingib hoopis teistsuguse k?itumise.

Siit tuleneb j?rgmine ilmselge k?simus: miks kujutab ?ks inimene asju ette muretsemise seisundist l?htudes, teine aga tekitab endale kujutluspilte, mis viivad ta usaldamatuse ja viha seisundisse? Tegureid on palju. V?ib-olla j?ljendame me oma vanemate v?i teiste eeskujude reageeringuid. N?iteks kui teie ema muretses alati, kui isa tuli hiljem koju, siis v?ite ka teie kujutada asju ette nii, et hakkate muretsema. Kui aga ema r??kis, et ta ei saa isa usaldada, siis v?ite te olla v?tnud omaks hoopis sellise mudeli. Seega – meie veendumused, hoiakud, v??rtushinnangud ja l?bielatu mingi inimesega seoses m?jutab tema k?itumise kohta tekkivaid kujutluspilte.

Kuid tunnetust ja ettekujutust maailma kohta m?jutab veel ?ks t?htsam ja tugevam tegur – inimese f??siline seisund. Lihaspingel, sellel, mida me s??me, kuidas me hingame, kehahoiakul, ?ldisel biokeemilisel talitlusel on inimese seisundile tohutu m?ju. Sisemine kujutluspilt ja f??sis toimivad koos k?berneetilises seoses. Iga asi, mis m?jutab ?ht, m?jutab automaatselt ka teist. Seega sisaldab seisundite muutmine sisemise kujutluspildi ja f??sise muutmist. Kui teie armastatu/abikaasa/laps peaks juba olema kodus, kuid ei ole, ning teie keha on sisemisi ressursse kasutavas seisundis, siis kujutate te teda ilmselt ette liiklusummikus v?i koduteel. Kui te aga olete mingil p?hjusel sellises f?sioloogilises seisundis, kus teie lihased on pinges v?i v?ga v?sinud v?i kui teil on valud v?i madal veresuhkru tase, siis kaldute te endale asju maalima viisil, mis suurendab negatiivseid tundeid. M?elge n?iteks: kas te tajute maailma end f??siliselt energilise ja erksana tundes teisiti kui v?sinult ja haigena? F??sise seisund m??rab otseselt ?ra, kuidas te maailma ette kujutate ja kogete. Kui olukord paistab raske ja murettekitav, kas siis ei l?he ka teie keha pingesse? Need kaks tegurit – sisemine kujutluspilt ja f??sis – m?jutavad teineteist pidevalt ja tekitavad erinevaid seisundeid. Seisund, milles me viibime, m??rab ?ra ka meie k?itumise. Seet?ttu tuleb meil oma k?itumise kontrollimiseks ja juhtimiseks kontrollida ja juhtida oma seisundeid; seisundite kontrollimiseks aga peame me pidevalt kontrollima ja teadlikult juhtima oma sisemisi kujutluspilte ja f??sist. Kujutage ette, kui te oleksite igal ajahetkel v?imeline sajaprotsendiliselt oma seisundit kontrollima!

KUIDAS ME TEKITAME SEISUNDEID JA K?ITUMIST

Et oma kogemusi juhtida, tuleb k?igepealt aru saada, kuidas kogemus tekib. Nagu k?ik imetajad, v?tavad inimesed keskkonnast vastu infot ja loovad selle kohta vastavalt kohandunud retseptorite ja meeleorganite kaudu kujutluspilte. Meeli on viis: maitsmis-, haistmis-, n?gemis-, kuulmis- ja kompimismeel. Enamiku oma k?itumist m?jutavatest otsustest teeme me ainult kolme meele abil: n?gemis-, kuulmis- ja kompimismeelt kasutades.

Retseptorid juhivad v?liste ?rritajate signaali ajju. Ajus toimub ?ldistamine, moonutamine ja kustutamine ning seej?rel v?tab aju need elektrilised signaalid ja filtreerib sisemiseks kujutluspildiks.

Seega ei ole sisemine kujutluspilt, teie poolt s?ndmuse kogemine, t?pselt see, mis toimus, vaid pigem isikup?rastatud sisemine ettekujutus toimunust. Inimese teadlik m?istus ei saa kasutada k?iki signaale, mis talle saadetakse. Te l?heksite otsekohe hulluks, kui peaksite teadlikult aru saama tuhandetest signaalidest alates pulsil??kidest vasakus s?rmes kuni vibratsioonini k?rvas. Sellep?rast filtreerib ja s?ilitab aju informatsiooni, mida tal on vaja v?i mida v?ib vaja minna hiljem, ning lubab inimese teadvusel ?lej??nut ignoreerida.

Selle filtreerimisprotsessiga saab selgitada tohutut inimtajumuste erinevust. Kaks inimest v?ivad pealt n?ha sama avariid, kuid anda selle kohta absoluutselt erinevaid selgitusi. ?ks v?is rohkem t?helepanu p??rata sellele, mida ta n?gi, teine aga sellele, mida ta kuulis. Nad tajusid seda erinevatest vaatenurkadest. Neil on erinevad f??sised, kuid see on just see, millest tajumisprotsess alguse saab. ?hel v?ib olla sajaprotsendiline n?gemine, teine v?ib aga lihtsalt olla f??siliselt ?liheas vormis. ?ks v?ib olla ise kunagi avarii l?bi elanud ja tal on sellest salvestunud ere m?lupilt. Kuidas asi ka ei oleks, neil kahel on s?ndmuse kohta v?ga erinevad kujutluspildid. Nad salvestavad need tajumused ja sisemised kujutluspildid uute filtritena, mille l?bi nad tulevikus uusi asju kogevad.