2. PEATÜKK MIS ON SEE, MIS MUUDAB ASJA

“Elu on naljakas – kui sa keeldud vastu v?tmast muud peale parima, siis saadki sa v?ga tihti k?tte parima.”

– W. Somerset Maugham

Ta s?itis ?le sajakilomeetrise tunnikiirusega m??da kiirteed, kui see ?kki juhtus. Miski tee ??res t?mbas ta t?helepanu endale ja kui ta vaatas uuesti enda ette, j?i reageerimiseks aega vaid sekund. Oli juba peaaegu hilja. Tema ees s?itnud Macki veoauto oli j??nud ootamatult seisma. Et oma elu p??sta, lasi ta mootorratta k?lglibisemisse, mis tundus kestvat terve igaviku. Ta libises piinavalt aeglaselt veoauto alla. Bensiinipaagi kork tuli pealt ?ra ja juhtus k?ige halvem: k?tus voolas v?lja ja s?ttis. Tema j?rgmine teadvusehetk oli haiglas, kui ta ?rkas liikumisv?imetuna k?rvetava valu k?es, kartes hingata. Kolm neljandikku tema kehast oli kaetud kohutavate kolmanda astme p?letushaavadega. Kuid ta keeldus ikka veel alla andmast. Ta v?itles end tagasi elule ja j?tkas ?rikarj??ri, kuigi vaid selleks, et elada ?le j?rgmine kohutav l??k: lennu?nnetus, mille t?ttu ta j?i eluks ajaks alakehast halvatuks.

Iga mehe ja naise elus tuleb ?lima v?ljakutse aeg – aeg, mil pannakse proovile viimased j?uvarud. Aeg, mil elu tundub eba?iglane. Aeg, mil usk, v??rtushinnangud, kannatus, kaastunne ja elluj??misv?ime viiakse viimse piirini ja isegi ?le selle. M?ni inimene saab selle proovilepaneku kaudu paremaks – teised aga lasevad elus?ndmustel end alla suruda ja h?vitada. Kas te olete kunagi m?elnud, miks reageerivad inimesed elu v?ljakutsetele erinevalt? Mina olen k?ll. Olen alati olnud v?ga huvitatud, mis sunnib inimesi nii k?ituma, nagu nad k?ituvad. Nii kaua kui ma m?letan, on mind vaevanud k?simus, miks m?ned mehed ja naised on teistest nii erinevad. Miks saab m?nest liider, edukas inimene? Kuidas saab olla nii, et paljud siin maailmas elavad ?nnelikku elu hoolimata k?ikidest tagasil??kidest, samas kui teised, kellel tundub olevat k?ik olemas, kannatavad meeleheite, viha ja masenduse k?es?

Ma jutustan teile ?he teise mehe loo ning siis vaatame, millised erinevused nende kahe inimese vahel on. Selle mehe elu n?ib palju roosilisem. Ta on vapustavalt rikas, kohutavalt andekas meelelahutaja, kellel on tohutu suur pooldajaskond. Kahek?mne kahe aastaselt v?eti ta Chicago kuulsasse Second City kom??diatruppi, kus ta oli noorim liige. Peaaegu kohe sai ta tolle show tunnustatud staariks. Varsti j?rgnes sellele suur l?bil??k New Yorgi teatrilavadel. Temast sai ?ks seitsmek?mnendate suurimaid telet?hti, seej?rel aga riigi ?ks k?ige kuumemaid filmit?hti. Ta l?heb ?le muusikasse ja saavutab ka seal otsekohe menu. Tal on k?mneid imetlevaid s?pru, ?nnelik abielu, imelised kodud New York Citys ja Martha’s Vineyardis. Tal tundub olevat k?ik, mida ?ks inimene v?iks ihaldada.

Kumb neist kahest mehest te tahaksite olla? On raske ette kujutada, et keegi v?iks eelistada esimest teisele.

Kuid ma jutustaksin teile neist inimestest natuke l?hemalt. Esimene on ?ks k?ige vitaalsemaid, tugevamaid ja edukamaid inimesi, keda ma tean. Tema nimi on W. Mitchell, ta on elus ja terve ja elab Colorados. Ta on oma kohutavast mootorratta?nnetusest saadik kogenud rohkem edu ja r??mu kui enamik inimesi terve elu jooksul. Ta on loonud fenomenaalsed isiklikud suhted m?ne Ameerika k?ige m?juv?imsama inimesega. Ta on t?nu oma ?ritegevusele miljon?riks saanud. Ta kandideeris isegi Kongressi, kuigi ta n?gu on hirmsasti moondunud. Ja milline oli tema kampaania loosung? “Saatke mind Kongressi ja ma ei ole lihtsalt ?ks j?rjekordne kena n?gu.” T?naseks on tal ka fantastiline suhe ?he v?ga erilise naisega ja ta kandideerib parajasti Colorado kuberneri kohale.

Teine isik on keegi, keda te h?sti tunnete, keegi, kes on teile t?en?oliselt pakkunud palju naudingut ja r??mu. Tema nimi oli John Belushi. Ta oli ?ks meie aja k?ige kuulsamatest koomikutest ja seitsmek?mnendate meelelahutust??stuse suurimatest ?nnestujatest. Kuid kui ta kolmek?mne kolme aastaselt kohtuarsti tunnistuse kohaselt “?gedasse kokaiini- ja heroiinim?rgitusse” suri, ei olnud teda tundnud inimesed selle ?le ?llatunud. Mees, kellel oli olnud k?ik, oli muutunud punsunud, enesekontrolli kaotanud narkomaaniks, kes n?gi oma vanuse kohta vana v?lja. V?liselt oli tal k?ik olemas. Sisemiselt oli ta juba aastaid t?hi olnud.

Sarnaseid n?iteid on meie ?mber palju. Olete te kunagi kuulnud Pete Strudwickist? Ta s?ndis ilma k?te ja jalgadeta, kuid temast sai maratonijooksja, kes on t?naseks l?binud juba 40 000 kilomeetrit. M?elge Helen Kelleri h?mmastavale loole.5 V?i Candy Lightnerile, kes l?i mittetulundus?hingu Mothers Against Drunk Driving.6 Ajendiks oli kohutav trag??dia – joobnud juht s?itis surnuks tema t?tre –, mis pani teda asutama organisatsiooni, mis t?naseks on p??stnud juba sadu, aga v?ib-olla isegi tuhandeid elusid. Teise ??rmusena v?iks nimetada selliseid inimesi nagu Marilyn Monroe ja Ernest Hemingway, kes olid fantastiliselt edukad, kuid ometi h?vitasid end l?puks ise.

Tahaksin teile eelneva p?hjal esitada j?rgmise k?simuse: mis on erinevus “pean” ja “ei pea” vahel? Mis on erinevus “suudan” ja “ei suuda” vahel? Mis on erinevus “teen” ja “ei tee” vahel? Miks saab m?ni inimene ?le kohutavatest, kujuteldamatutest ?nnetustest ja muudab oma elu ?nnestumiseks, teine aga juhib selle k?igist eelistest hoolimata hukatusse? Miks kasutab m?ni ?ra k?ik oma kogemused ja paneb need enda heaks t??le, teine aga k?itub nii, et l?bielatu hakkab tema vastu t??tama? Mis m?ttes on W. Mitchell ja John Belushi erinevad? Mis on see, mis muudab inimese elukvaliteeti?

See k?simus on mind painanud kogu elu. Lapsep?lves n?gin ma enda ?mber inimesi, kellel oli igasugust rikkust – suurep?rased t??kohad, ?nnelik isiklik elu ja hea tervis. Ma pidin teada saama, mis on selle p?hjuseks, et nende elu on minu ja mu s?prade omast nii erinev. Tuleb v?lja, et erinevus on tingitud sellest, kuidas me enesega suhtleme ja milliseid samme astume. Mida teeb inimene siis, kui ta on k?ike katsetanud ja asjad l?hevad ikka valesti? Edukatel inimestel ei ole v?hem probleeme kui edututel. Ainsad, kellel ei ole probleeme, lamavad kalmistutel. Mitte see, mis meiega juhtub, ei erista l?bikukkumist edust. M??rav on hoopis see, kuidas me juhtunut tajume ja mida me selles suhtes ette v?tame.

Kui W. Mitchell sai oma kehalt informatsiooni, et kolm neljandikku sellest on kaetud kolmanda astme p?letushaavadega, seisis ta valiku ees, kuidas seda infot t?lgendada. See s?ndmus oleks andnud piisavalt p?hjust, et surra, nutta v?i endale midagi muud sisendada. Tema otsustas endale sisendada, et see kogemus on talle antud teatud eesm?rgiga. Ning et ?hel p?eval annab see talle veelgi suuremad eelised eesm?rgini j?udmisel – maailma muutmisel. Selle endale selgeks teinud, kujundas ta v?lja kindlad veendumused ja v??rtushinnangud, mis hakkasid tema elu juhtima pigem eelistest, mitte aga trag??diast l?htudes – isegi p?rast seda, kui ta j?i halvatuks. Kuidas suutis Pete Stradwick joosta Pike’s Peaki, maailma k?ige raskemat maratoni, kui tal ei olnud k?si ega jalgu? Lihtsalt. Ta ?ppis endaga suhtlema. Kui tema kehameeled saatsid talle signaale, mida ta oli varem t?lgendanud valuna, piirangutena, kurnatusena, siis ta lihtsalt muutis nende t?hendust, andes signaalidele uued nimed, ja j?tkas oma n?rvis?steemi veenmist nii, et oli v?imeline edasi jooksma.

“Asjad ei muutu; meie muutume.”

– Henry David Thoreau

Mind on alati huvitanud, kuidas inimesed tulemusteni j?uavad. Sain juba ammu aru, et edul on teatud v?ti, et v?ljapaistvate tulemustega inimesed teevad nende saavutamiseks teatud asju. M?istsin, et ei piisa, kui teatakse, et W. Mitchell ja Pete Strudwick suhtlesid endaga viisil, mis v?imaldas neil tulemusteni j?uda. Oli vaja t?pselt v?lja selgitada, kuidas nad seda tegid. Ma uskusin, et kui ma j?ljendan teiste tegevust t?pselt, siis saan ka mina sama h?id tulemusi kui nemad. Uskusin, et kui ma midagi k?lvan, siis saan ka saaki l?igata. Teiste s?nadega, kui ma leian inimese, kes on kaastundlik isegi k?ige keerulisemas olukorras, ja kui ma teen kindlaks tema strateegia – kuidas ta olukorda suhtub, kuidas ta kasutab oma keha selles olukorras –, siis v?iksin ka mina muutuda kaastundlikumaks. Kui mees ja naine on ?nnelikus abielus ja tunnevad teineteise vastu s?gavat armastust ka kahek?mne viie aasta m??dudes, siis v?iksin ma kindlaks teha, kuidas nad on k?itunud, milline usk on sellele kaasa aidanud, ning ka omaenda isiklikus elus samu tulemusi saavutada. Olin n?iteks hirmsasti ?lekaaluline. Sain aru, et mul on vaja j?ljendada saledaid inimesi, teha kindlaks, mida nad s??vad, kuidas nad s??vad, millised on nende veendumused, ning ma j?uan sama tulemuseni. Just nii kaotasin ma oma liigsed viisteist kilo. Tegin sama rahalises sf??ris ja oma isiklikes suhetes. See oli mu isikliku meisterlikkuse otsingu algus. Ja selles otsingus uurisin ma k?iki v?imalikke valdkondi.

Nii avastasin ma enda jaoks teaduse nimega neurolingvistiline programmeerimine ehk l?hendatult NLP. Nimi ise ?tleb, et “neuro” viitab ajule ja “lingvistiline” keelele. Programmeerimine on aga plaani v?i protseduuri paikapanek. NLP uurib, milline on verbaalse ja mitteverbaalse keele m?ju inimese n?rvis?steemile. Inimese suutlikkus elus midagi teha p?hineb tema v?imel juhtida oma n?rvis?steemi. Need, kes suudavad j?uda v?ljapaistvate tulemusteni, teevad seda oma n?rvis?steemi abil ja selle kaudu toimuva spetsiifilise suhtlemisega.

NLP uurib, kuidas inimesed iseendaga suheldes tekitavad optimaalse hulga sisemisi ressursse kasutavaid seisundeid ja seega ka suurima v?imaliku arvu k?itumisvalikuid. Nimetus “neurolingvistiline programmeerimine”, kuigi see kirjeldab t?pselt antud teaduse uurimisvaldkonda, v?ib siiski olla ka ?heks p?hjuseks, miks te ei ole sellest v?ib-olla kunagi kuulnud. Varem ?petati seda peamiselt arstidele ja v?hestele ?nnelikele ?rijuhtidele. M?istsin sellega esimest korda kokku puutudes kohe, et see on midagi t?iesti erinevat k?igest, mida ma olin varem kogenud. Vaatasin pealt, kuidas NLP-d praktiseeriv arst v?ttis ette patsiendi, kellel juba aastaid oli ravitud foobiat, ja v?hem kui neljak?mne viie minutiga oli igasugune foobia kadunud. Olin vaimustatud. Ma pidin sellest k?ik teada saama! (Muide, v?ga tihti saavutatakse tulemus viie v?i k?mne minutiga.) NLP annab s?stemaatilise ajujuhtimise raamistiku. Selles ?petatakse juhtima mitte ainult omaenda seisundeid ja k?itumist, vaid ka teiste omi. L?hidalt ?eldes on see teadus, kuidas oma aju optimaalselt juhtida, et saavutada soovitud tulemusi.

NLP pakkus mulle t?pselt seda, mida ma olin otsinud. Selles peitus v?ti, mis aitas lahti muukida saladuse, kuidas osa inimesi suudab pidevalt optimaalseid tulemusi saavutada. Kui keegi ?rkab hommikul ?les vaevata ja kergelt ning on energiast pakatamas, siis on see antud meetodiga saavutatud tulemus. Kuidas selleni j?uti? Kuna k?ik tulemused tulenevad mingitest tegevustest, siis millised olid need vaimsed v?i f??silised tegevused, mis tekitasid unest vaevata ja kergesti ?rkamise neurof?sioloogilise protsessi? ?ks NLP eeldusi on see, et meil k?igil on ?hesugune n?rvis?steem, nii et kui keegi siin maailmas suudab mingit asja teha, siis saate ka teie oma n?rvis?steemi samamoodi t??le panna. Antud protsessi, mille abil selgitatakse t?pselt v?lja, mida inimene mingi kindla tulemuse saavutamiseks teeb, nimetatakse j?ljendamiseks.

K?simus on j?llegi selles, et kui keegi teine siin ilmas suudab mingit asja teha, siis suudate seda ka teie. Asi ei ole selles, kas te suudate j?uda tulemusteni, mida sai teine inimene; asi on strateegias – kuidas see inimene nende tulemusteni j?udis? Kui keegi oskab v?ga h?sti ?igekirja, siis on v?imalik teda nii j?ljendada, et ka teie ise muutute nelja v?i viie minuti p?rast heaks ?igekirjaoskajaks. (Selle strateegia kohta saate te rohkem teada 7. peat?kist.) Kui keegi teie tuttavatest oskab v?ga h?sti oma lapsega suhelda, siis saate seda teha ka teie. Kui kellelgi on hommikul h?sti kerge ?les t?usta, siis muutub see kergeks ka teie jaoks. Tuleb lihtsalt j?ljendada, kuidas teine inimene juhib oma n?rvis?steemi. Loomulikult on m?ned ?lesanded teistest raskemad ning nende j?ljendamine ja kopeerimine v?tab rohkem aega. Kuid kui teil on piisavalt soovi ja usku, mis teid kohanemise ja muutuste ajal toetavad, siis saab j?ljendada praktiliselt k?ike. Paljudel juhtudel ?ritatakse katse ja eksituse meetodil aastaid, et leida parim keha ja vaimu kasutamise ning tulemuste saavutamise moodus. Aga teil on v?imalik vahele astuda, j?ljendada tegevusi, mille t?iustamiseks on kulunud palju aastaid, ja j?uda samadele tulemustele hetkega, kuudega – v?i v?hemalt palju v?iksema ajaga kui see inimene, kelle tulemusi te kavatsete kopeerida.

NLP on v?lja t??tanud peamiselt kaks meest – John Grinder ja Richard Bandler. Grinder on ?ks maailma kuulsamaid lingviste. Bandler on matemaatik, gestaltteraapia spetsialist ja arvutiekspert. Need kaks meest otsustasid oma anded ?hendada, et t?ita ?ks unikaalne ?lesanne – j?ljendada inimesi, kes on omal alal parimad. Nad j?lgisid inimesi, kes olid k?ige edukamad ?hes asjas, mida nende arvates soovib enamus inimesi – muutuste elluviimises. Nad j?lgisid edukaid ?rimehi, arste ja paljusid teisi, et selgitada v?lja teadmised ja mudelid, mida need inimesed olid aastate v?ltel katse ja eksituse meetodi abil avastanud.

Bandlerit ja Grinderit tuntakse k?ige enam paljude k?itumisse sekkumise mudelite j?rgi. Nad t??tasid need mudelid v?lja, j?ljendades dr. Milton Eriksoni, ?hte k?igi aegade kuulsaimat h?pnotiseerijat, v?ljapaistvat pereterapeuti Virginia Satirit ja antropoloog Gregory Batesoni. Nad selgitasid n?iteks v?lja, miks on Satir kogu aeg v?imeline inimeste segil?inud suhteid lahti harutama, kuigi see teistel terapeutidel ei olnud ?nnestunud. Nad vaatasid, millist tegevust ta tulemuste saavutamiseks kasutab. Ja nad ?petasid neid mudeleid oma ?pilastele, kes siis said neid kasutada ja j?udsid samade tulemusteni, ilma et neil oleks olnud kuulsa terapeudi aastatepikkusi kogemusi. Nad k?lvasid samu seemneid ja l?ikasid ka sama suurt saaki. Bandler ja Grinder t??tasid l?bi kuulsate inimeste j?ljendamisest saadud p?hilised mudelid ning hakkasid looma oma mudeleid ja neid ?petama. Need mudelid ongi neurolingvistilise programmeerimise ehk NLP sisu.

Nimetatud kaks geeniust tegid tegelikult palju enam kui muutuste l?biviimiseks vajalike j?uliste ja efektiivsete mudelite v?ljat??tamine. Palju t?htsam on see, et nad pakkusid v?lja s?stemaatilise viisi, kuidas kopeerida mis tahes meisterlikkuse vormi v?ga l?hikese aja jooksul.

Nende edu on legendaarne. Ent hoolimata sellest, et abin?ud olid n??d k?ttesaadavad, ?ppisid paljud inimesed lihtsalt selgeks emotsionaalsete ja k?itumuslike muutuste mudelid, aga neil puudus sisemine j?ud neid efektiivselt ja seostatult kasutada. J?llegi – teadmiste omamisest ei piisa. Tulemusi toob vaid tegutsemine.

Lugenud NLP kohta j?rjest rohkem ja rohkem raamatuid, rabas mind asjaolu, et ma ei leidnud j?ljendamise kohta peaaegu mitte midagi v?i siis leidsin v?ga v?he. Minu jaoks seisneb tee meisterlikkusele just j?ljendamises. See t?hendab, et kui ma n?en, et keegi siin maailmas saavutab mingi tulemuse, mida ma ise ihaldan, siis v?in ka mina j?uda sama tulemuseni, kui olen n?us aja ja pingutuste eest teatud hinda maksma. Kui tahetakse saavutada edu, tuleb lihtsalt leida viis j?ljendada neid, kes on juba edukad. See t?hendab, et tuleb v?lja selgitada, milliseid samme nad astusid, eriti aga seda, kuidas nad kasutasid oma aju ja keha nende tulemusteni j?udmiseks, mida kopeerida sooviti. Kui te tahate olla parem s?ber, rikkam inimene, parem lapsevanem, parem sportlane, edukam ?rimees, siis tuleb leida endale meisterlikkuse eeskujud.

Maailma paigast nihutanud ja raputanud inimesed on tihti ka professionaalsed j?ljendajad – inimesed, kes on meisterlikult ?ppinud selgeks kunsti v?tta ?ppust pigem teiste inimeste kogemustest kui enda omadest. Nad teavad, kuidas s??sta midagi, mida meil kellelgi ei ole kunagi k?llalt – aega. Kui te n?iteks vaatate New York Times’i bestsellerite nimekirja, siis enamik nimekirja tipus olevatest raamatutest kirjeldab viise, kuidas teha midagi efektiivsemalt. Peter Druckeri viimase raamatu pealkiri on Innovation and Entrepreneurship. Selles raamatus kirjeldab Drucker samme, mida peaks astuma inimene, kes tahab saada efektiivseks ettev?tjaks v?i innovaatoriks. Ta teeb otseselt selgeks, et innovatsioon on v?ga eriline ja tahtlik protsess. Ettev?tjaks olemises ei ole midagi m?stilist ega maagilist. See ei s?ltu geneetilisest ?lesehitusest. See on teadusharu, mida on v?imalik ?ppida. Kas see jutt tuleb tuttav ette? Teda peetakse t?nap?evaste ?ritavade loojaks just j?ljendamisoskuse t?ttu. Ka The One Minute Manager (Kenneth Blanchard ja Spencer Johnson) on inimestevahelise suhtlemise mudeli ning suhete lihtsa ja efektiivse juhtimise ?petus. See raamat pandi kirja t?nu riigi k?ige efektiivsemate juhtide j?ljendamisele. In Search of Excellence (Thomas J. Peters ja Robert H. Waterman, Jr.) on raamat, mis kirjeldab Ameerika edukate korporatsioonide mudelit. Bridge Across Forever (Richard Bach) esitab teise vaatekoha, suhete anal??simise uue mudeli. Loetelu v?iks j?tkata veel kaua. Ka k?esolev raamat pakub rohkesti mudeleid, kuidas suunata oma m?tteid, keha ja suhtlemist nii, et k?ik asjaosalised oleksid edukad. Kuid minu eesm?rk ei ole siiski mitte ainult ?petada edumudeleid, vaid minna veelgi kaugemale – et te looksite need endale ise.

Ka koerale on v?imalik ?petada mudeleid, mille tulemusena tema k?itumine paraneb. Sama v?ib teha inimestega. Mina soovin siiski, et te omandaksite protsessi, raamistiku, mis v?imaldab teil kopeerida meisterlikkust k?ikjal, kus te seda kohtate. Tahaksin teile ?petada m?ningaid NLP k?ige efektiivsemaid mudeleid. Aga ma soovin ka, et teist saaks midagi enamat kui vaid NLP j?nger. Tahaksin, et te saaksite j?ljendajaks. Inimeseks, kes m?istab meisterlikkust ja teeb selle enda omaks. Inimeseks, kes otsib pidevalt Optimum Performance Technologies®, nii et te ei j??ks kinni mingite kindlate s?steemide v?i mudelite kasutamisse, vaid otsiksite pidevalt uusi ja efektiivsemaid viise soovitud tulemusteni j?udmiseks.

Et j?ljendada meisterlikkust, peaksite te hakkama detektiiviks, uurijaks, kes esitab palju k?simusi ja teeb selgeks k?ik meisterlikkuseni viivad niidiotsad.

Olen ?petanud USA armee parimatele snaipritele, et tulemusi saab veelgi parandada, kui saadakse t?pselt teada, millist mudelit kasutavad k?ige paremad laskurid. Olen ?ppinud selgeks karatemeistri oskused j?lgides, mida ta m?tleb ja teeb. Olen parandanud nii professionaalsete sportlaste kui ka ol?mpiam?ngudel osalejate tulemusi. K?ik see sai v?imalikuks t?nu sellele, et ma leidsin viisi, kuidas t?pselt j?ljendada nende inimeste tegevust sel ajal, kui nad saavutasid oma parimaid tulemusi, ning n?itasin siis neile, kuidas nad saaksid samu tulemusi oma tahte j?rgi mis tahes hetkel uuesti esile kutsuda.

Teiste inimeste edust ?ppimine on igasuguse ?ppimise ?ks k?ige p?hilisemaid aspekte. Tehnoloogiamaailmas tuleneb iga edusamm inseneriteaduse v?i infotehnoloogia varasematest avastustest ja l?bimurretest. ?rimaailmas on aga firmad, kes ei ?pi minevikust ega kasuta k?ige uuemat informatsiooni, m??ratud hukule.

Ometi on inimk?itumise maailm ?ks neist v?hestest valdkondadest, kus ikka veel rakendatakse vanamoelisi teooriaid. Paljud meist kasutavad ikka veel ?heksateistk?mnenda sajandi mudelit selle kohta, kuidas aju t??tab ja kuidas me k?itume. Me paneme millelegi sildi “depressioon” ja mis juhtub? Olemegi depressioonis. Tegelikult v?ivad sellised m?isted muutuda iset?ituvateks ennustusteks. Seet?ttu tahaksin ma k?esolevas raamatus tutvustada kergesti omandatavat meetodit, mida iga?ks v?ib kasutada, et saavutada soovitud kvaliteediga elu.

Bandler ja Grinder leidsid, et meisterlikkuse uuesti tekitamiseks peab kopeerima kolme peamist asja. Need on just need kolm vaimse ja f??silise tegevuse vormi, mis vastavad k?ige otsesemalt saavutatavate tulemuste kvaliteedile. Neid v?iks isegi ette kujutada kolme uksena, mis avanevad suurejoonelisse ballisaali.

Esimene uks on inimese veendumused. See, mida inimene usub, mida ta peab v?imalikuks v?i v?imatuks, m??rab ?ra, mida ta on suuteline tegema ja mida mitte. On ?ks vana ?tlus: “?ksk?ik, kas sa usud v?i ei usu, et sa suudad midagi teha, ?igus on sul m?lemal juhul.” See on teatud m??ral t?si, aga kui inimene ei usu, et ta midagi teha suudab, siis saadab ta oma n?rvis?steemile pidevalt s?numeid, mis piiravad v?i k?rvaldavad suutlikkuse soovitud tulemust saavutada. Kui ta aga teatab oma n?rvis?steemile pidevalt, et suudab seda teha, siis saabuvad ajju signaalid, mis panevad teda soovitud tulemust saavutama ning sellega avanebki v?imalus tulemuseni j?uda. Nii et kui inimesel on v?imalik kellegi veendumusi j?ljendada, siis esimene samm tema moodi tegutsemise ja sarnaste tulemuste saavutamise suunas ongi juba astutud. Veendumusi vaatleme me aga t?psemalt 4. peat?kis.

Teine uks, mis tuleb avada, on inimese m?ttes?ntaks. M?ttes?ntaks on viis, kuidas inimene korrastab oma m?tteid. S?ntaks on nagu kood. Telefoninumbris on seitse numbrit, aga neid tuleb valida ?iges j?rjekorras, et soovitud inimeseni j?uda. Sama kehtib aju ja n?rvis?steemi selle osani j?udmisel, mis aitab k?ige rohkem kaasa igatsetud tulemuse saavutamisele. Sama kehtib ka suhtlemise puhul. Inimesed ei saa paljudel juhtudel ?ksteisest aru, sest nad kasutavad erinevaid koode, erinevaid m?ttes?ntakseid. Koodid tuleb de?ifreerida ja te oletegi astunud sisse parimate omaduste j?ljendamise teisest uksest. S?ntaksit kirjeldatakse 7. peat?kis.

Kolmas uks on f??sis. Vaim ja keha on omavahel tihedalt seotud. See, kuidas te kasutate oma f??sist – kuidas te hingate ja milline on teie kehahoiak, ilme, liigutuste iseloom – m??rab ?ra, millises seisundis te olete. See seisund aga m??rab omakorda ?ra k?itumise ulatuse ja taseme, milleks te v?imeline olete. F??sist vaadeldakse 8. peat?kis.

Tegelikult me ju j?ljendame kogu aeg. Kuidas ?pib laps r??kima? Kuidas ?pib noor sportlane kogenumalt? Kuidas otsustab edasip??dlik ?rimees oma ettev?tte ?les ehitada? Ma toon ?rimaailmast ?he lihtsa j?ljendamise n?ite. Inimesed teenivad palju raha n?htuse abil, mida ma nimetan viiteajaks. Me elame piisavalt ?hetaolises kultuuris, nii et see, mis toimib ?hes kohas, toimib v?ga sageli ka teises. Kui keegi on saavutanud suurt ?riedu ?okolaadit?kikestega k?psiste m??misel Detroiti supermarketis, siis on olemas suur ?anss, et neid saab sama edukalt m??a ka Dallase supermarketis. Kui Chicagos on keegi teinud firma, kus saadetisi viivad kohale erilistes kost??mides kullerid, siis t?en?oliselt t??tab sama skeem ka Los Angeleses v?i New Yorgis.

V?ga paljud inimesed on ?ris edukad sellep?rast, et nad avastavad midagi, mis toimib ?hes linnas, ja teevad sama asja ka kusagil mujal, enne kui viiteaeg otsa saab. Piisab ainult l?bikatsetatud s?steemi v?tmisest ja selle kopeerimisest – kuid seda v?ib isegi teha paremini, s?steemi t?iustada. Nendele, kes nii toimivad, on edu praktiliselt tagatud.

Maailma suurimad j?ljendajad on jaapanlased. Mis peitub Jaapani majanduse pimestava edu taga? Kas geniaalne innovatsioon? M?nikord. Kuid viimase kahe k?mnendi t??stusarengut vaadates saab selgeks, et v?ga v?hesed uued tooted ja tehnoloogilised uuendused said alguse Jaapanist. Jaapanlased lihtsalt v?tavad meilt alguse saanud ideed ja tooted alates autodest ning l?petades pooljuhtidega ning t?nu hoolikale j?ljendamisele j?tavad alles parimad elemendid ja t?iustavad teisi.

Adnan Mohammad Khashoggy on mees, keda paljud peavad maailma rikkaimaks. Kuidas ta selleks sai? Lihtsalt: ta j?ljendas Rockefellereid, Morganeid ja teisi finantsmagnaate. Ta luges nende kohta k?ike k?ttejuhtuvat, tegi endale selgeks nende veendumused ja j?ljendas nende strateegiaid. Miks W. Mitchell ei j??nud lihtsalt ellu, vaid p??ras k?ige p?rmustavamad kogemused, mida ?ks inimene v?ib l?bi elada, hoopis enda kasuks? Kui ta oli haiglas, lugesid s?brad talle ette lugusid suuri takistusi ?letanud inimestest. Tal oli olemas v?imalus j?ljendada ja see positiivne eeskuju oli tugevam kui negatiivsed ?leelamised. Erinevus edukate ja edutute inimeste vahel ei ole mitte selles, mis neil on, vaid selles, mida nad otsustavad n?ha ning oma sisemiste ressursside ja elukogemusega teha.

J?ljendamine t?i otsekohe tulemusi nii minu enda kui ka teiste juures. J?tkasin ka muude m?tte- ja tegevusmustrite otsimist, mis andsid juba l?hikese aja jooksul v?ljapaistvaid tulemusi. Kutsun neid kombineeritud mustreid Optimum Performance Technologies®. Need strateegiad moodustavad k?esoleva raamatu p?hiosa. Kuid lubage mul siiski veel midagi selgitada. Minu eesm?rk ei ole lihtsalt see, et te ?piksite meisterlikult selgeks siin kirjeldatud mudelid. Teil on vaja t??tada v?lja oma mustrid, oma strateegiad. John Grinder ?petas mind mitte millessegi liiga palju uskuma, sest uskumise puhul on alati mingi koht, kus see ei toimi. NLP on v?imas vahend, aga see on vaid vahend, mida saab kasutada omaenda l?henemisviiside, strateegiate, sisekaemuste arendamisel. Mitte ?kski strateegia ei toimi kogu aeg.

Muidugi ei ole j?ljendamine midagi uut. Iga suur leiutaja on j?ljendanud teiste avastusi, et m?elda v?lja mingi uus asi. Iga laps on j?ljendanud ?mbritsevat maailma.

Probleem on selles, et enamik meist j?ljendab t?iesti juhuslikult ja eesm?rgip?ratult. Me v?tame midagi ?le ?helt inimeselt, aga teise juures ei m?rka m?nda hoopis olulisemat asja. Me j?ljendame midagi head, aga samas ka halba. Me p??ame j?ljendada inimest, kelle suhtes me tunneme austust, aga leiame, et tegelikult me ikkagi ei oska teha seda, mida teeb tema.

“Ettevalmistus koos v?imalusega annab tulemuse, mida kutsutakse vedamiseks.”

– Anthony Robbins

M?elge sellele raamatule kui teadliku j?ljendamise k?siraamatule, mis ?petab t?psemalt j?ljendama ja annab teile v?imaluse saada teadlikuks millestki, mida te alati olete oma elus teinud.

Teid ?mbritsevad harukordsed ressursid ja strateegiad. Minu ?lesanne on panna teid m?tlema nende j?ljendamisele, et te oleksite pidevalt teadlikud v?ljapaistvaid tulemusi andvatest tegevustest. Kui keegi on v?imeline tegema midagi m?rkimisv??rset, siis peaks teie esimene m?te olema: “Kuidas ta selle tulemuseni j?udis?” Loodan, et te j?tkate meisterlikkuse otsinguid, et te otsite k?ikjalt imelisi asju ja ?pite ?ra, kuidas see on saavutatud – et ise soovi korral samade tulemusteni j?uda.

N??d aga vaatame, mis on see, mis m??rab ?ra inimese reaktsioonid erinevates olukordades. J?tkame uurimist ja teeme kindlaks, mis on …