TEINE PEATÜKK Salapärane võõras

Erakorralisele koosolekule kutsuti k?ik firma inimesed. Endid suurde koosolekuruumi ?ra mahutanud, n?gin, et meil on tegemist t?sise probleemiga. Vana Harding oli esimene, kes kokkutulnutele k?neles.

“Kahjuks on mul teile v?ga halbu uudiseid. Julian Mantle sai eile Air Atlanticu kohtuasja v?ideldes r?nga infarkti. Ta on praegu intensiivraviosakonnas, kuid arstid ?tlesid mulle, et tema seisukord on stabiliseerunud ning ta paraneb. Kuid Julian Mantle on v?tnud vastu otsuse, millest te k?ik peaksite minu arvates teadma. Ta on otsustanud meie perest lahkuda ja loobuda ?iguspraksisest. Ta ei tule firmasse tagasi.”

Olin rabatud. Teadsin, et tal oli muresid, kuid ei arvanud iial, et ta v?iks t??st loobuda. Pealegi arvasin, et p?rast k?ike, mida me koos l?bi olime teinud, oleks tal pidanud j?tkuma viisakust mulle sellest isiklikult teatada. Ta ei lubanud mul ennast haiglas isegi k?lastada. Iga kord, kui sealt l?bi astusin, oli ?dedel k?stud mulle ?elda, et ta magab ja teda ei tohi h?irida. Ta keeldus koguni mu telefonik?nedele vastamast. V?ib-olla tuletasin talle meelde elu, mida ta soovis unustada? Kes teab. Aga ?ht v?in ?elda: see tegi haiget.

Kogu vahejuhtum leidis aset veidi rohkem kui kolme aasta eest. Viimati kuulsin, et Julian oli suundunud Indiasse mingile ekspeditsioonile. Ta r??kis ?hele partneritest, et tahab oma elu lihtsamaks muuta ja “vajab m?ningaid vastuseid”, ning lootis neid leida sellel salap?rasel maal. Ta oli oma maja, lennuki ja saare maha m??nud. Ta oli maha m??nud isegi Ferrari. “Julian Mantle on India joogi,” m?tlesin. “Seadus k?ib ?ige kummalisi radu.”

Nende kolme aasta jooksul sai minust, ?let??tanud noorest juristist, t?lpinud, m?nev?rra k??niline vanem jurist. Minul ja mu naisel Jennyl oli n??d perekond. L?puks alustasin ka mina t?henduse otsinguid. Usun, et lastesaamine andis selleks t?uke. Nad muutsid t?ielikult minu arusaama maailmast ja minu enese kohast selles. Minu isa ?tles selle kohta ?ige h?sti: “John, surivoodil ei kahetse sa iial, et liiga v?he aega kontoris veetsid.” Nii et hakkasin natuke rohkem aega kodus veetma. Seadsin ennast p?ris kenasti, ehkki ?sna tavaliselt, sisse. Liitusin Rotary klubiga ning partnerite ja klientide meeleheaks m?ngisin laup?eviti golfi. Aga pean teile ?tlema, et vaiksetel hetkedel m?tlesin sageli Julianile ja p??dsin kujutleda, mis temast on saanud nende aastate jooksul p?rast seda, kui ta ootamatult firmast lahkus.

V?ib-olla oli ta asunud elama Indiasse, paika, mis oli sedav?rd mitmepalgeline, et isegi temasugune rahutu hing suudaks seal kodu leida. Aga v?ib-olla r?ndas ta parajasti hoopiski m??da Nepali. V?i sukeldus Kaimanisaartel? ?ks oli kindel – ?igusalale polnud ta tagasi p??rdunud. Sestsaadik kui ta ise oli ennast ?iguss?steemist pagendanud, ei olnud keegi temalt postkaartigi saanud.

Umbes kaks kuud tagasi minu uksele k?lanud koputus andis esimest korda vastused m?nele minu k?simusele. Olin just kohtunud tolle pika ja kurnava p?eva viimase kliendiga, kui mu nupukas assistent Genevieve pistis pea minu v?ikesesse elegantselt sisustatud kabinetti.

“John, keegi soovib sinuga kokku saada. Ta ?tleb, et tegemist on pakilise asjaga ning ta ei lahku enne, kui on sinuga r??kinud.”

“Ma olen uksest v?lja astumas, Genevieve,” vastasin k?rsitult. “S??n suut?ie, enne kui Hamiltoni kokkuv?tte l?petan. Mul ei ole praegu aega kellegagi kohtuda. ?tle talle, et ta aja kokku lepiks, nagu k?ik teised, ning kui ta probleeme tekitab, helista turvameestele.”

“Aga ta ?tleb, et tal on t?esti vaja sinuga kohtuda. Ta ei lepi eitava vastusega.”

Hetke jooksul kaalusin ise turvat??tajatele helistamist, kuid taibates, et see v?ib olla keegi, kes on t?elises h?das, v?tsin lahkema hoiaku.

“Hea k?ll, saada ta sisse,” taganesin. “Uus klient kulub ikka ?ra.”

Minu kabineti uks l?ks aeglaselt lahti. L?puks avanes see t?ies laiuses, tuues n?htavale naeratava kolmek?mnendates eluaastates mehe. Ta oli pikk, sale ja lihaseline ning temast kiirgas ohtralt eluj?udu ja energiat. Ta meenutas mulle neid t?iuslikke noormehi, kellega koos ?igusteadust ?ppisin, t?iuslikest peredest, t?iuslike kodude, t?iuslike autode ja t?iusliku n?onahaga. Kuid minu k?lalisel oli peale noorusliku v?limuse veel midagi. Mingi ?ldine rahulikkus lisas tema kohalolule peaaegu jumaliku m??tme. Ja tema silmad. Teravad sinised silmad, mille pilk mind l?bistas otsekui habemenuga, mis kohtub v?rske n?oga, oma esimese habemeajamise juures ?reva nooruki n?tke lihaga.

“Veel ?ks k?va juurak?si, kes minu kohta jahib,” m?tlesin. “Jumaluke, miks ta seal niimoodi seisab ja mind vahib? Loodetavasti ei esindanud ma tema naist sellel eelmise n?dala suurel lahutusprotsessil, mille v?itsin. V?ib-olla polekski turvameestele helistamine olnud rumal m?te?”

Noor mees silmitses mind endiselt, ?sna sedamoodi nagu naeratav Buddha oleks lemmik?pilast uurinud. P?rast pikka piinlikuv?itu vaikushetke k?netas ta mind ?llatavalt k?skival toonil.

“Kas kohtled niimoodi k?iki k?lalisi, John, isegi neid, kes ?petasid sulle k?ike, mida tead edu saavutamise kohta kohtusaalis? Oleksin pidanud oma saladused enesele hoidma,” s?nas ta, ning ta huuled kumerdusid laiaks naeratuseks.

K?hus tuksatas imelikult. Selle krigiseva, kergelt kleepja h??le tundsin otsekohe ?ra. S?da hakkas ehmunult pekslema.

“Julian? Kas see oled sina? Ma ei usu oma silmi! Oled see t?esti sina?”

K?lalise vali naer kinnitas minu m?tet. Minu ees seisev noor mees polnud keegi muu kui kadunud India joogi: Julian Mantle. Olin tema uskumatust muutumisest nagu puuga p?he saanud. Endise kolleegi kummituslik n?ojume, haiglane k?ha ja elutud silmad olid kadunud. Kadunud olid ka tema isiklikuks kaubam?rgiks kujunenud vanaldane v?limus ja p?dur olek. Selle asemel pakatas minu ees seisev mees tervisest, ta sile n?gu ?hetas. Tema silmad s?rasid, peegeldades uskumatut eluj?udu. V?ib-olla veelgi h?mmastavam oli meelerahu, mis Julianist hoovas. Tundsin ennast seal istudes ja teda uudistades ??retult rahulikult. Ta ei olnud enam juhtiva ?igusfirma ?rev peaosanik. Mees minu ees oli nooruslik, eluj?uline – ja naeratav – muutuse v?rdkuju.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.