SEITSMES PEATÜKK Ebatavaline aed

Enamik meist elab – f??siliselt, intellektuaalselt v?i moraalselt – oma varjatud olemuse v?gagi piiratud ringis. Meis k?igis on peidus eluj?u varud, mida v?iksime kasutada, kuid mille olemasolust me undki ei n?e.

William James

“M?istujutus s?mboliseerib aed vaimu,” ?tles Julian. “Kui kannad hoolt oma vaimu eest, kui seda toidad ja harid nagu viljakat, rikkalikku aeda, siis kannab see palju toredamaid ?isi, kui oskad loota. Aga kui lased umbrohul v?imust v?tta, libisevad kestev meelerahu ja s?gav sisemine harmoonia sul endiselt k?est.

John, kas v?in sulle esitada ?he lihtsa k?simuse? Kui l?heksin praegu tagauksest v?lja sinu aeda, millest mulle ennemalt ?htesoodu r??kisid ja kus sa oma kallitele petuuniatele m?rgiseid vedelikke peale valasid, siis ei oleks sa sellest m?ttest vaimustuses, on ju nii?”

“Jah, on k?ll nii.”

“Tegelikult kaitseb suurem osa h?id aednikke oma aeda vapra s?durina ning valvab hoolega, et sinna ei satuks mingit nakkust. Kuid vaata ainult k?iki neid m?rke, mida enamik inimesi oma vaimu viljakasse aeda iga jumala p?ev maha paneb: mure ja ?revus, enda ?rritamine minevikuga, peamurdmine tuleviku ?le ning k?ik need enda loodud hirmud, mis meie siseilma laastavad. Sivana tarkade aastatuhandete vanuses emakeeles sarnaneb muret v?ljendav m?rk silmatorkavalt surnu p?letamise tuleriita v?ljendava m?rgiga. Yogi Raman r??kis mulle, et see ei ole sugugi kokkusattumus. Mure kurnab vaimust j?u v?lja ning varem v?i hiljem vigastab see hinge.

Et elada t?iuslikku elu, pead seisma valvel oma aia v?raval ning lubama sisse ainult parimast parimat teavet. T?epoolest, sa ei saa enesele lubada negatiivse m?tlemise luksust – isegi mitte ?htainsat negatiivset m?tet. K?ige l?busamad, lennukamad ja rahulolevamad inimesed selles maailmas on olemuselt samasugused nagu sina ja mina. Oleme k?ik luust ja lihast inimolendid. Me k?ik oleme p?rit ?hest ja samast universaalsest allikast. Siiski, need, kes lihtsalt eksisteerimisest k?rgemale p??dlevad, kes oma inimv?imete leeki ?hutavad ning imelist elutantsu t?eliselt naudivad, teevad midagi erinevat neist, kes oma elu tavap?raselt elavad. T?htsaim, mida nad teevad, on positiivne hoiak maailma ja k?ige selles leiduva kohta.”

Julian lisas: “Targad ?petasid mulle, et keskmine inimene laseb p?eva jooksul peast l?bi umbes kuusk?mmend tuhat m?tet. Mis mind sealjuures t?eliselt h?mmastas, oli see, et ?heksak?mmend viis protsenti neist m?tetest kattuvad eelmise p?eva m?tetega!”

“Kas sa r??gid t?siselt?” k?sisin.

“V?gagi. Seda v?iks nimetada vaesestatud m?tlemise hirmuvalitsuseks. Inimesed, kes m?tlevad iga p?ev samu m?tteid, millest enamik on pealegi negatiivsed, on sattunud halbade vaimsete harjumuste k??si. Selle asemel, et keskenduda k?igele elus leiduvale heale ning m?elda sellest, kuidas asju veelgi paremaks muuta, on nad vangis mineviku k?es. M?ned neist muretsevad nurjal?inud suhte v?i rahaprobleemide p?rast. Teised murravad pead veelgi t?hisemate asjade ?le: selle ?le, kuidas m??ja neid kohtles, v?i kolleegi m?rkuse ?le, mida oli v?imalik pahatahtlikuna t?lgendada. Need, kes oma vaimu sellisel moel kasutavad, lasevad murel endid eluj?ust t?hjaks imeda. Nad t?kestavad vaimu v?ime saata korda imesid ning tuua ellu k?ike, mida nad soovivad nii emotsionaalselt, f??siliselt kui ka, jah, isegi hingeliselt. Need inimesed ei m?ista iial, et oma vaimu juhtimine on enda elu juhtimise p?hialus.

Viis, kuidas sa m?tled, tuleneb harjumustest; niisama lihtne see ongi,” j?tkas Julian veendunult. “Enamik inimesi lihtsalt ei realiseeri oma vaimu tohutut j?udu. Olen kuulnud, et isegi k?ige paremad m?tlejad kasutavad ?ksnes ?ht sajandikku protsenti oma vaimuj?ust. Sivanas julgesid targad j?rjepidevalt uurida oma vaimse suutlikkuse puutumatut tagavara. Ja selle tulemused olid rabavad. Yogi Raman oli j?rjepideva ja korraliku harjutamisega oma vaimu niimoodi h??lestanud, et suutis tahtega aeglustada s?dametegevust. Ta oli end koguni treeninud n?dalaid ilma magamata m??da saatma. Kuigi ma ei arva, et need peaksid olema sihid, mille poole p??elda, soovitan siiski, et hakkaksid n?gema oma vaimu sellena, mis see on – looduse suurima kingitusena.”

“Kas on harjutusi, mille abil v?iksin oma vaimuj?u vallandada? S?dametegevuse aeglustamise oskusega saaksin m?nel kokteili?htul kindlasti suure menu osaliseks,” kostsin k??niliselt.

“?ra praegu selle p?rast muretse, John. ?petan sulle m?ned praktilised v?tted, mida v?id hiljem katsetada ning mis n?itavad sulle selle iidse metoodika j?udu. Hetkel on t?htis, et m?istaksid: vaimne meisterlikkus saabub ?ige h??lestatuse abil, ei v?hem ega rohkem. Suurem osa meist on ellu astudes tehtud samast toormaterjalist; inimesed, kes elus teistest rohkem saavutavad, v?i need, kes on teistest ?nnelikumad, eristuvad selle poolest, kuidas nad oma toormaterjali kasutavad ja t?iustavad. Kui p?hendad ennast oma sisemaailma muutmisele, nihkub sinu elu peatselt tavap?rasest tavap?ratusse.”

Minu ?petajat erutas hetke t?htsus ?ha enam. Tema silmad v?lgatasid, kui ta r??kis vaimu salav?est ning sellest, missugust h?vangut see enesega kindlasti kaasa toob.

“Tead mis, John, k?ike arvesse v?ttes on olemas vaid ?ks asi, mille ?le meil on t?ielik v?im.”

“Meie lapsed?” k?sisin heas?damliku naeratusega.

“Ei, mu s?ber – meie vaim. Me ei pruugi suuta juhtida ilma, liiklust v?i meid ?mbritsevate inimeste meeleolu. Kuid igal juhul suudame juhtida enda suhtumist neisse asjadesse. Meis k?igis on j?ud, et otsustada, millele me mis tahes ajahetkel m?tleme. See oskus on osa sellest, mis meid inimesteks teeb. Kas tead, et ?ks maise tarkuse p?hjapanevatest p?rlitest, mida r?nnakutel itta ?ppisin, on ka ?ks lihtsamatest.”

Julian vaikis, otsekui hindamatut andi kokku v?ttes.

“Ja mis see v?iks olla?”

“Sellist asja nagu objektiivne reaalsus ehk “p?ris maailm” pole olemas. Ei ole olemas midagi absoluutset. Sinu suurima vaenlase n?gu v?ib samal ajal olla minu parima s?bra pale. S?ndmus, mida ?ks tunnetab trag??diana, v?ib teise jaoks tuua n?htavale piiramatute v?imaluste seemned. Alati r??msaid ja optimistlikke inimesi eristab p?sivalt ?nnetutest tegelikult see, kuidas nad elus ettetulevaid asjaolusid t?lgendavad ja nendega ?mber k?ivad.”

“Julian, kuidas saab trag??dia olla midagi muud kui trag??dia?”

“Toon sulle ?he k?ep?rase n?ite. Kui Kalkutas r?ndasin, kohtasin kooli?petajat, kelle nimi oli Malika Chand. Talle meeldis ?petajat?? ning ta kohtles ?pilasi kui oma lapsi, hoolitsedes nende v?imete eest suure armastusega. Tema alaline juhtlause oli: “Usk enesesse on t?htsam kui intelligentsuskvoot.” Kogukonnas tunti teda kui inimest, kes elab selleks, et anda, kes isetult teenib k?iki abivajajaid. ?nnetuseks h?vis ?hel ??l kuritahtliku s??tamise tagaj?rjel tulekahjus tema armastatud koolimaja, mis oli olnud paljude p?lvkondade laste r??mutoovate edusammude tumm tunnistaja. K?ik kogukonna liikmed elasid sellele kaotusele s?damest kaasa. Kuid aja jooksul loovutas viha nende sees koha ?ksk?iksusele ning nad leppisid m?ttega, et nende lapsed peavad koolita l?bi ajama.”

“Aga Malika?”

“Tema oli teistsugune, igavene optimist, kui selliseid ?ldse v?ib leida. Erinevalt k?igist teistest n?gi ta juhtunus uut v?imalust. Ta r??kis lapsevanematele, et iga tagasil??k peidab eneses v?rdv??rset h?ve, see tuleb vaid rahulikult ?les leida. See ebameeldiv s?ndmus osutus tegelikult ?nnistuseks. Maha p?lenud koolimaja oli olnud vana ja k?est ?ra. Katus jooksis l?bi ja p?rand oli sellel ringi lipanud tuhande v?ikese jala survel looka paindunud. N??d oli saabunud oodatud v?imalus, et ?hendada kogukonna j?ud ja ehitada parem koolimaja, selline, mis tulevikus teenindaks suuremat hulka lapsi. Ja siis, ?hutatuna tollest kuuek?mne nelja aastasest d?namo-naisest, vaatasid nad ?le ?hised vahendid ning said kokku piisavalt raha, et ehitada s?rav uus koolimaja, millest sai ?htlasi n?ide visiooni j?ust eba?nne kiuste.”

“See on siis nagu tolles vanas ?tlemises, et tass v?ib n?ida poolt?is v?i poolt?hi?”

“Sedamoodi jah. Mis sinuga elu jooksul ka ei juhtuks, vaid sinul on v?imalik otsustada, kuidas asjadele reageerid. Kui kujundad enese jaoks harjumuseks p??da igas olukorras n?ha positiivset, saab sinu elu hoopis k?rgema m??tme. See on k?igist loodusseadustest ?ks t?htsamaid.”

“Ja asi algab oma vaimu t?husamast kasutamisest?”

“Just t?pselt, John. K?ik edusammud, mis elus teed, olgu materiaalset v?i hingelist laadi, algavad tollest viiekilosest kamakast, mida kaela otsas kannad. V?i t?psemini – m?tetest, mida iga p?eva iga minuti igal sekundil enesele p?he lubad. Maailm sinu ?mber peegeldab sinu sisemaailma olukorda. Kontrollides m?tteid, mida m?tled, ja seda, kuidas elus?ndmustele reageerid, hakkad juhtima oma saatust.”

“Selles jutus on iva, Julian. Minu meelest on mu elu nii tihedaks muutunud, et selliste asjade ?le m?tisklemiseks ei j?? kunagi aega. Kui ma veel ?likoolis olin, armastas minu parim s?ber Alex inspireerivaid raamatuid lugeda. Ta ?tles, et need hoiavad teda meie h?vitava koormuse juures motiveeritud ja innukad. M?letan, ta r??kis mulle, et ?hes neist raamatutest seisis: kriisi t?histav hiina kirjam?rk koosneb kahest alamm?rgist, millest ?ks t?histab ohtu ja teine v?imalust. Usun, et isegi vanad hiinlased teadsid, et ka k?ige s?ngemal olukorral on helgem k?lg, kui sul on julgust seda otsida.”

“Yogi Raman v?ljendas seda niimoodi: “Elus ei ole eksimusi, on ?ksnes ?ppetunnid. Sellist asja nagu negatiivne kogemus ei ole olemas, on vaid kasvuv?imalused; muudkui ?pi ja edene isikliku meisterlikkuse teel. Heitluses s?nnib j?ud. Isegi valu v?ib olla suurep?rane ?petaja”.”

“Valu?” avaldasin protesti.

“Just nimelt. Selleks, et valust ?le saada, pead seda k?igepealt kogema. V?i teisis?nu, kuidas oskad sa m?etippu j?udmisest t?eliselt r??mu tunda, kui sul on madalaimas orus k?imata? Kas saad minu m?ttest aru?”

“Selleks, et nautida head, tuleb tunda halba?”

“Just. Aga soovitan sul l?petada s?ndmuste liigitamise positiivseteks ja negatiivseteks. Selle asemel lihtsalt ela neid l?bi, p?hitse neid ja ?pi nendest. Iga s?ndmus annab sulle ?ppetunni. Need v?ikesed ?ppetunnid ?rgitavad sinu seesmist ja v?list kasvu. Nendeta j??ksid samale tasemele pidama. M?tle selle ?le omaenese elu p?hjal. Suurem osa inimesi on k?ige rohkem arenenud just k?ige raskemate kogemuste kaudu. Ning kui seisad silmitsi tagaj?rgedega, mida sa ei oodanud, tunned kerget pettumust, siis pea meeles: loodusseadused tagavad, et kui ?ks uks sulgub, avaneb kusagil teine.”

Данный текст является ознакомительным фрагментом.