NELJAS PEATÜKK Imeline kohtumine Sivana tarkadega

P?rast paljusid tunde k?ndimist m??da erinevaid keerukaid jalgteid ja rohtukasvanud radu j?udsid kaks r?nnumeest lopsakasse rohelisse orgu. Oru ?hel k?ljel pakkusid varju Himaalaja lumiste tippudega m?ed, otsekui parkunud n?gudega s?durid valvamas paika, kus nende kindralid on puhkama heitnud. Teisel k?ljel v?rsus tihe m?nnimets, looduse t?iuslik kingitus sellele lummavale unistustemaale.

Tark vaatas Julianile otsa ja naeratas leebelt: “Tere tulemast Sivana nirvaanasse.”

Seej?rel laskusid nad m??da j?rjekordset v?he k?nnitud rada tihedasse metsa, mis kattis oru p?hja. Jahedas, karges m?estiku?hus oli tunda m?nni ja sandlipuu h?ngu. Julian, kes n??d k?ndis paljajalu, et valutavatele jalgadele leevendust anda, tundis varvastega niisket sammalt. Teda ?llatasid kirkav?rvilised orhideed ja hulk teisi kauneid lilli, mis puude seas tantsisklesid, justkui r??mustades selle paradiisikillu ilu ja hunnituse ?le.

Eemalt kostus Julianini tasaseid, k?rvale pehmelt ja paitavalt k?lavaid h??li. Ta k?ndis vaikides targa kannul edasi. P?rast veel umbes veerandtunnist r?nnakut j?udsid kaks meest lagendikule. Seal avanes vaatepilt, mida poleks osanud ette kujutada ka elukogenud ja harva millestki keeletuks j??v Julian Mantle: v?ike k?la, mis n?is olevat ehitatud ainult ja ?ksnes roosidest. K?la keskel seisis tilluke tempel, sarnane nendega, mida Julian oli n?inud reisidel Taisse ja Nepali, kuid see tempel siin oli ehitatud punastest, valgetest ja roosadest ?itest, mida hoidsid koos pikad mitmev?rvilisest paelast ja oksaraagudest keed. ?lej??nud pinnale tipitud v?ikesed h?tid osutusid tarkade lihtsateks kodudeks. Ka need olid ehitatud roosidest. Julian oli s?natu.

Mis k?las elavatesse munkadesse puutub, siis need, keda tal n?ha ?nnestus, n?gid v?lja nagu Juliani r?nnukaaslane, kes n??d avaldas, et tema nimi on Yogi Raman. Ta selgitas, et on Sivana tarkadest vanim ning r?hma juht. Tolle unen?osarnase asunduse elanikud n?gid v?lja h?mmastavalt nooruslikud ning nende liigutustest ?hkus tasakaalukust ja sihikindlust. Mitte keegi ei k?nelenud, eelistades austada paiga rahulikkust ja sooritades oma ?lesandeid vaikuses.

Mehed, keda tundus olevat vaid k?mne ringis, kandsid sedasama punast r??d nagu Yogi Raman ning naeratasid k?lla saabunud Julianile vaikselt. Nad k?ik n?isid tasakaalukad, terved ja s?gavalt rahulolevad. Nii paljusid meie moodsas maailmas kimbutavad pinged oleksid justkui aimanud, et nad ei ole selles meelerahu asupaigas oodatud ning k?lalislahkemate v?imaluste juurde edasi liikunud. Ehkki nende juurde ei olnud juba palju aastaid sattunud ?htki uut n?gu, olid mehed vastuv?tu juures vaoshoitud, kummardades kergelt tervituseks v??rale, kes oli nende leidmiseks nii kaugele r?nnanud.

Naised olid niisama muljetavaldavad. Voogavates roosades siidsarides, s?simusti juukseid ehtimas valged lootose?ied, askeldasid nad erakordselt vilkalt k?las ringi. Siiski ei olnud tegemist selle p??rase h?ivatusega, millest on k?llastunud meie ?hiskonna inimeste elu. Nende askeldamine oli vaba ja graatsiline. M?ned t??tasid templis zen’i-laadse keskendumisega, valmistudes, nagu ilmnes, pidustusteks. Teised kandsid k?ttepuid ja rikkalikult tikanditega ehitud vaipu. K?ik olid tulemusrohkest tegevusest h?ivatud. K?ik paistsid olevat ?nnelikud.

Kokkuv?ttes k?nelesid Sivana tarkade n?od nende eluviisist. Ehkki oli selge, et tegemist on k?psete t?iskasvanutega, kiirgas iga?hest midagi lapselikku, nende silmis s?ras nooruse eluj?ud. Kellelgi neist ei olnud kortse. Kellelgi neist ei olnud halli pead. Keegi neist ei tundunud olevat vana.

Julianile, kes kogetavat vaevu uskuda suutis, pakuti rikkalikku s??maaega, mis koosnes v?rsketest puuviljadest ja eksootilistest aedviljadest; nagu ta hiljem teada sai, oli selline valik ?ks v?tmetest tarkade t?iusliku tervise juurde. P?rast s??giaega juhatas Yogi Raman Juliani tema elupaika: ?isi t?is h?tini, milles v?ikesel voodil lebas kirjutusplokk. L?hitulevikus pidi see h?tt olema talle koduks.

Ehkki Julian ei olnud varem midagi Sivana salap?rase maailma sarnast n?inud, tundis ta, et on j?udnud koju, p??rdunud tagasi ammu unustatud paradiisi. Ta ei v??rastanud seda rooside k?la. Sisetunne ?tles talle, et siin on tema koht, ehkki v?ib-olla vaid l?hiajaliselt. Siin suudab ta taas ellu ?ratada elu tule, mida ta oli tundnud enne, kui advokaadit?? temalt hinge r??vis; siin on varjupaik, kus tema murdunud vaim v?ib taas kosuma hakata. Niimoodi algaski Juliani elu Sivana tarkade seas; elu t?is lihtsust, meelerahu ja harmooniat. Parim aga ootas teda veel ees.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.